Möödunud nädala majandusstatistikast saime teada, et Eesti majandus kasvas eelmisel aastal palju enam, kui seni teati. Ka teise kvartali SKP kasvu võib hinnata praeguses majanduskliimas pigem heaks. Samas on majandust kummitamas mitmed probleemid – vähene tootlikkus, kiire palgakasv ja habras eksport – mis tuleviku osas ettevaatlikuks teevad.
Statistikaamet korrigeeris majanduskasvu ülespoole
Hiljuti avaldas statistikaamet põhjalikumad andmed sisemajanduse koguprodukti arvestuse kohta. Täpsustatud andmetel kasvas Eesti majandus teises kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes kaks protsenti, mis on esialgsest hinnangust 0,1 protsenti enam.
Eelmiste perioodide andmete revideerimine pakkus sellest aga hoopis suurema üllatuse – nimelt tõsteti märkimisväärselt senist hinnangut 2014. aasta majanduskasvule. Uute andmete kohaselt suurenes SKP 2014. aastal varasema 2,1 protsendi asemel 2,9 protsenti. Rahvamajanduse arvepidamise metoodika on keerukas ja andmete täpsustumisel on hinnangute muutmine tavapärane, niivõrd suur korrigeerimine on aga pigem erandlik.
Suurima panuse majanduskasvu andsid teises kvartalis netotootemaksud ehk oluliselt parem käibemaksu laekumine, mida omakorda toetas eratarbimise kasv ja parem maksukontroll. Tegevusaladest panustas majanduskasvu oodatult kõige enam hulgi- ja jaekaubandus. Eratarbimine suurenes eelmise aasta sama ajaga võrreldes 5,4 protsenti. Kiirelt kasvanud reaalpalk ja madalad energiahinnad on jätnud inimestele rohkem raha kätte ning võimaldanud tarbida senisest enam, kulutused on suurenenud eelkõige toidukaupadele ja vaba aja veetmisele.
Majanduskasvu mõjutas negatiivselt tugev lisandväärtuse vähenemine veonduse ja laonduse alal ning töötlevas tööstuses. Mõlema sektori languses on suur roll Venemaal, kuhu suunduv transiit ja eksport on märkimisväärselt vähenenud.
Mõnel naabril seis parem kui meil
Eesti olulistest kaubanduspartneritest kasvas aastavõrdluses kõige kiiremini Rootsi SKP – 2,9 protsenti, kuid ka lõunanaabrite lätlaste majandus kosus tugeva 2,7 protsendi võrra. Seevastu Leedu majanduskasv on jäänud oodatule märkimisväärselt alla, mistõttu on nii SEB kui Leedu keskpank selle aasta oodatavat kasvuprognoosi tublisti allapoole korrigeerinud.
Soome majandus oli sesoonselt korrigeeritud andmetel teises kvartalis täpselt samal tasemel eelmise aasta sama ajaga, mis oli kõige nigelam tulemus kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide seas. Liidu majandus tervikuna suurenes teises kvartalis 1,9 protsenti. Majanduse käivitamiseks on Soome valitsus alustanud mahukate tööjõureformidega, mis peaks suurendama riigi konkurentsivõimet. Soome majanduse üheks peamiseks probleemiks peetakse tootlikkusele mittevastavat kõrget töötasu. Et keskvalitsusel on ettevõtete loodavat lisandväärtust tõsta või makstavat palka vähendada keerukas, siis on reform suunatud soomlaste tegeliku tööaja pikendamisele, et selle abil arvestuslik tunnitasu konkurentsivõimelisemale tasemele saada.
Tööjõu tootlikkus on langenud
Tööjõu tootlikkus hõivatu kohta langeb juba kolmandat kvartalit järjest. Kui esimeses kvartalis vähenes sesoonselt korrigeeritud reaalnäitaja kaks protsenti, siis teises kvartalis 0,1 protsenti.
Samal ajal on palga ja tootlikkuse suhet väljendav indikaator – tööjõu erikulu – kiirelt kasvanud. Tööjõu erikulu hakkas hoogsamalt suurenema 2013. aasta teisel poolel, kuid 2015. aastal on kasv veelgi kiirenenud, tõustes esimeses kvartalis 4,9 protsenti ja teises kvartalis 3,6 protsenti. Eesti rahvusvahelisele konkurentsivõimele on see tõsine väljakutse, sest me ei suuda kasvava palgaootuse jaoks piisavalt väärtust luua. Tööjõu erikulu on viimastel aastatel kasvanud Eestis Euroopa Liidu riikidest kõige kiiremini, ületades märkimisväärselt meie konkurente Lätit ja Leedut. Eelmisel aastal oli Eesti tööjõu erikulu 16 protsenti suurem kui 2010. aastal, teistes Balti riikides oli kasv vaid kümme protsenti.
Töötus on jõudnud alumise piirini
Töötukassa viimased andmed registreeritud töötuse kohta augusti lõpu seisuga panevad küsima, kas järgmistel kuudel on oodata suuremat tööpuuduse kasvu, kui tavapärane sesoonsus lubaks eeldada. Võrreldes selle aasta juuliga, töötute arv augustis küll vähenes, kuid 2014. aasta sama kuuga võrreldes suurenes töötute arv 185 inimese võrra ehk 0,7 protsenti. Kokku oli augustis töötukassas arvel 25 409 isikut.
Samuti kasvas juulis töötute arv võrreldes juuniga. Registreeritud töötute arvu kahanemistempo on aeglustunud terve aasta jooksul. Ühelt poolt oleme lähemale jõudmas olukorrale, kus kõik tööd teha soovivad ja suutvad inimesed on rakenduse leidnud. Teisalt on kasvava palga ja väheneva ettevõtlustulu vaheline ebakõla aina selgem, mistõttu peavad tööjõumahukad ettevõtted oma tegevust optimeerima.
Et tööhõive saavutab tipu suvekuudel, siis on registreeritud töötuse kerge suurenemine sügisel tavapärane, kuid palgasurve tõttu on seekord õhus risk, et kasv saab olema tavapärasest järsem.
Järsk langus ekspordis
Kui juunis tegi Eesti eksport seni aasta suurima kasvu kolm protsenti, siis juulis järgnes sellele järsk kukkumine. Kokku vähenes kaupade väljavedu kuus protsenti ehk 57 miljoni euro võrra. Kahanemise peamine põhjus oli Rootsi suunduva ekspordi senise kasvu tugev pidurdumine (kasv vaid üks protsent juulis) ja suur langus Läti suunal (-16 protsenti).
Eesti eksport Rootsi on teatavasti tihedalt seotud ühe suure telekommunikatsioonitehnikat tootva ettevõtte sisenõudlusega ja nagu näitas ka juuli tööstustoodangu statistika, just mobiilsideelektroonika väljaveo langus kasvu pidurdaski.
Positiivse poole pealt on sellel aastal rohkem kui kahekordistunud Eesti puitmajade väljavedu Rootsi ja kiirelt kasvanud ka mööbli ning madratsite müük. Läti suunalise ekspordi langust aastases võrdluses mõjutas pigem eelmise aasta juuli tavapärasest kõrgem ekspordimaht. Juunis-juulis on madalama võrdlusbaasi tõttu pidurdunud ekspordilanguse vähenemine Venemaa suunal, kiirelt on kasvanud eksport aga Saksamaale ja Norrasse.
Tarbijahinnad odavnevad endiselt
Nafta hinna edasine langus on soodsalt mõjutanud Eesti tarbijate rahakotti. Tarbijahinnad alanesid augustis 0,3 protsenti ehk sama palju kui eelneval kuul. Tarbijahinnaindeksi kahanemine on toimunud põhimõtteliselt terve aasta vältel, ainsaks erandiks mai, kui indeks 0,1 protsendi võrra suurenes. Odav kütus vähendab kulutusi transpordile, mis on tarbijahinnaindeksi üks olulisemaid komponente.
Lisaks kandub odava kütuse mõju kaudselt üle teistele kaubarühmadele. Et jõukamates Lääne-Euroopa riikides on transpordikulutuste osakaal väiksem, kasvasid eurotsoonis tarbijahinnad augustis 0,2 protsenti.
Nafta prognoositust madalam hind on surunud alla aga ka euroala inflatsiooni ja mitmed institutsioonid on oma prognoose selle ja järgmise aasta hinnakasvule alandanud. Eestis peaksime esimesi märke inflatsioonist nägema käesoleva aasta novembris ja detsembris, seda just madalama võrdlusbaasi tõttu. Mäletatavasti toimus suurem kütusehindade langus just eelmise aasta lõpul. Järgmiseks aastaks on Eestis oodata mõõduka inflatsiooni taastumist.
MIHKEL NESTOR, SEB majandusanalüütik
