Mokko turismitalu kuulub Eesti paremate hulka

Mokko talu saavutas lisaks teisele kohale ka eriauhinna kui isamaalise Eesti talu järjepidevuse kandja. Talu tootmissuund on turism ning hobuse- ja lambakasvatus. Haritavat maad on 59 hektarit ning metsa 49 hektarit. Loomadest on talus kümme hobust ning ligi sada lammast. Mokko talu on tunnustatud mahetootmistalu, puhkajatele pakutakse majutust ja ratsutamise võimalust. Kümnelt mesilasperelt saadud mesi kuulub igapäevase kohvi kõrvale. Talu korraldab ka iga aastaseid nartsissipäevi. Talus on looduslähedane haljastus, mida ei ole liigselt korrastatud, vaid on lastud ka loodusel endal asja juhtida. Selles talus valitseb vaikus ja rahu ning seal on hea aura – niiviisi põhjendati Mokko kõrget kohta.

Tootmistalude konkursil osales ka Suureaia

Jõgevamaalt esitati parima talu konkursile tootmistalude hulgas ka teine talu, Suureaia Pajusi vallas, mis küll esikolmiku hulka ei pääsenud, kuid vääris ometi konkursil esiletõstmist.

Suureaia kuulub Mati ja Sirje Alile, talu tegeleb piimatootmisega. Lüpsilehmi on 50 ja piimatoodang 7000 kg aastas lehma kohta. Talupidamises on näha järjepidevust ja samm-sammult edasi liikumist.

Konkurss Eesti parimate talude väljaselgitamiseks toimus tänavu juba 13 korda. Tänavu esitati maakondlike taluliitude poolt konkursile 12 edukat ja eesrindlikku talu. Konkursil hinnati eraldi põllumajandussaadusi tootvaid ja alternatiivset suunda arendavaid talusid. Pearõhk talude hindamisel oli edukal majandamisel, loodussõbralikul tootmisel, hoonete korrashoiul ja otstarbekusel, puhtusel ja heakorral ning talupere osal oma külaelu edendajana.

Põlvkondade järjepidevusEesti Talupidajate Keskliidu peadirektor Kaul Nurm ütles, et paremad talud selgitati välja ?ürii kollektiivse otsusega.”Mokko talu juures oli oluline kindlasti looduslähedus, samuti mitmekülgsus. Talu tegeleb turismiga, hobuse- ja lambakasvatusega. Lambaid pidav talu on ühtlasi ka tootmistalu. Oluline on seegi, et tegeldakse mahetootmisega. Väga tore on ka taluõue kujundus, seda ei ole üle hooldatud, nagu mõnikord kiputakse tegema, vaid jäetud looduslähedaseks,” ütles Nurm.

Kui 1990-date aastate alguses hakati parimaid talusid välja selgitama, siis hinnati eelkõige talude heakorda. “Nüüd on talude hindamisel samuti heakord oluline punkt, kuid parimatest parimate väljaselgitamisel olulised väga ka paljud teised komponendid: vaadatakse tootmisnumbreid, põlde, loomi ja sedagi, kas keskkonnanõuded on täidetud. Väga oluline on parimate talude väljaselgitamisel see, kui aktiivsed on talupere liikmed,” märkis talupidajate keskliidu peadirektor.

Ta ütles poolnaljatamisi, et talupidajate keskliidul on oma roll selleski, et Eestis korraldatakse kodukaunistamise konkurssi, mille parimaid autasustab president. Nimelt olid talupidajad omal ajal teinud toonasele presidendile Lennart Merile ettepaneku hakata talude heakorrastuskonkurssi patrooniks.

Palamuse lähedal Änkkülas asuvas Mokko talus toimetab kolm põlvkonda. Talu perenaine ja omanik on Külliki Alekand, talu on taastanud ning aitab pidada vanaperenaine Hilja Alekand Hobuste kasvatamise ja treenimisega tegeleb 22-aastane peretütar Grete, teiseks lapseks on 26-aastane Anneli. Nurme sõnul on Mokko talu üheks edukuse võtmeks järjepidevus. Selle talu juhtideks on naised, kuid mehed aitavad nii öelda tagalat kindlustada ning teevad põllutööd.

Mokko turismitalus on turistidel võimalik ratsutada, sõita paadiga Kuremaa järvel, nautida saunamõnusid ning jalutada parkmetsas, olemas on ka tenniseplats ning majutusvõimalus. Talvel saavad turistid nautida ka saanisõitu.

Igaühel oma ülesanded

Talu vanaperenaine Hilja Alekand ütles, et nemad ise ei kandideerinud kuhugi, vaid ühel päeval tulid kohale Jõgevamaa Taluliidu esindajad, kes otsustasid talu parimate talude konkursile esitada. Samuti ei osanud taluperenaine öelda, mis neile edu tõi, kuid tal oli hea meel ootamatu tunnustuse üle. Alekand kinnitas, et neil on talus tööd nii ära jagatud, et igaühel on oma ülesanded.

Linnast maale tuli abielupaar Hilja Alekand ning Endel Päll 1982. aastal, siis oli põlistalus olukord väga masendav, kuid aastatega on seda pidevalt edasi arendatud. Endel Päll on pärit kolm kilomeetrit eemal asuvast Patjala külast Tohvri talust, perekond on ka selle talu tagasi ostnud ning seal on perenaiseks Külliki Alekand.

Praegu on turismitalul kliente nii palju, et terve august on juba ette broneeritud. Põhiliselt puhkavad Mokko talus välismaalased.

Hilja Alekand ütles, et ta igatses väga oma kodutallu tagasi. Tal on hea meel, et talu peavad väga oluliseks ka lapsed ja lapselapsed, kellele ta saab selle edasi pärandada.

Esikoha tootmistalude hulgas pälvis tänavu Nopri talu, (talupidajad Tiit ja Vilve Niilo) Võrumaalt ning alternatiivse toomisega talude hulgas Lauri-Antsu talu (talupidajad Jaak ja Juta Sünt) Läänemaalt.

EVA KLAAS

blog comments powered by Disqus