Koondamine on tööandja poolne algatus töölepingu või teenistussuhte lõpetamisel juhul, kus lepingu või teenistussuhte lõpetamine ei tulene rahulolematusest töötajaga või teenistujaga. Koondamist nimetatakse kollektiivseks koondamiseks, kui tööandja algatusel lõpetatakse töölepingud juriidilise isiku lõpetamise, füüsilisest isikust tööandja töö lõppemise, tööandja pankroti väljakuulutamise või töötajate koondamise tõttu 30 päeva jooksul; kui tööleping lõpetatakse vähemalt:
5 töötajaga tööandja juures, kes annab tööd kuni 19 töötajale;
10 töötajaga tööandja juures, kes annab tööd 20–99 töötajale;
10 protsendiga töötajatest tööandja juures, kes annab tööd 100–299 töötajale;
30 töötajaga tööandja juures, kes annab tööd vähemalt 300 töötajale.
Töölepingu seadus näeb tööandjale ette kohustuse teavitada ettevõtte, asutuse või organisatsiooni likvideerimise tõttu töölepingu lõpetamise või töötajate koondamise korral tööturuameti piirkondlikku struktuuriüksust.
Võimalikud teenused, mida Tööturuameti piirkondlik esindus koondamise korral koondatavatele pakub on:
*teabepäevad koondatavatele, kus jagatakse informatsiooni nende õiguste ja võimaluste kohta enne töösuhte lõpetamist (karjäärinõustamine, töövahendus) ning pärast töösuhte lõpetamist (töötuna arvelevõtmine, tööturuteenused ja -toetused, töötuskindlustushüvitised).
*karjäärinõustamine toimub üldjuhul pärast teabepäeva Tööturuameti piirkondliku esinduse ruumides klienditeeninduse vastuvõtu ajal. Karjäärinõustamise saamiseks tuleb koondataval ennast eelnevalt TPO-s tööotsijana registreerida.
*tööotsingu alane nõustamine. Koondatavatele tutvustatakse erinevaid tööotsimise võimalusi – töökuulutused Tööturuameti piirkondlikus esinduses, EURES, internet, ajalehed jms.
*informatsiooni edastamine pärast töösuhte lõppemist tekkivatest erinevatest võimalustest.
Töötul, kes on ennast arvele võtnud Tööturuameti piirkondlikus esinduses, tekib õigus töötuskindlustushüvitisele, kui tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul.
Töötuskindlustushüvitisele ei ole õigust kindlustatul, kelle viimane töö- või teenistussuhe lõpetati:
tema enda algatusel (omal soovil), välja arvatud juhul, kui töötaja lahkus seetõttu, et tööandja rikkus lepingutingimusi või muutis tootmis- või töökorraldust või kui töövaidluskomisjon tunnistas töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks ja märkis töösuhte lõpetamise põhjuseks omal soovil lahkumise;
kokkuleppel tööandjaga (poolte kokkuleppel);
töö- või teenistuskohustuste rikkumise, usalduse kaotamise, vääritu või korruptiivse teo tõttu.
Teistel töölepingu lõpetamise või teenistustest vabastamise juhtudel (nt koondamise, asutuse likvideerimise, katseaja ebarahuldavate tulemuste, töö- või teenistussuhte tähtaja möödumise, pikaajalise töövõimetuse korral) tekib töötul õigus töötuskindlustushüvitisele.
Töötuskindlustusstaaž on periood, mil kindlustatu sai töötamise (töötamine töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel, töötamine avalikus teenistuses, abikaasatasu saamine) eest tasu, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Üks kuu kindlustusstaaži arvestatakse kindlustatule iga kalendrikuu eest, mil kindlustatule maksti tasu, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse.
Kindlustatul on õigus saada töötuskindlustushüvitist kogu töötuna arvel oleku ajal, kuid mitte kauem kui:
*180 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on lühem kui 56 kuud;
*270 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on 56–110 kuud;
*360 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on 111 või enam kuud.
Kui töötu jõuab hüvitise perioodi jooksul riiklikult määratletud vanaduspensioni ikka, määratakse talle töötuskindlustushüvitis kuni vanaduspensioniikka jõudmise kuupäevani.
LIINA VÕSASTE, TTA Jõgevamaa osakonna juhataja
