Euroopa jõgedest ja lammialadest on hinnanguliselt looduslikus või looduslähedases seisundis vähem kui 20 protsenti. Siiski, üha enam mõistetakse jõgede ja märgalade seisundi halvenemise põhjusi ja tagajärgi ning taastamise vajadust. Eriti aktuaalseks on see muutunud aastal 2000 vastu võetud Veepoliitika raamdirektiivi valguses, mille eesmärgiks on aastaks 2015 saavutada kõigi veekogude hea seisund.
Kuigi Eesti jõgede seisund tervikuna on parem kui paljudes teistes Euroopa maades, on meilgi tervendamisel ja taastamisel esimesed sammud astutud. Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammis on alates 2007. aastast veemajanduse programm, mille eesmärk on säilitada ja saavutada veekogude ja põhjavee hea seisund.
Laeva jõe ökoloogilise korrastamise projekt
Viimases taotlusvoorus eraldati veemajanduse ja veekogude tervendamise programmist 3 867 390 krooni projekti „Laeva jõe uuendamine ja ökoloogiline korrastamine” elluviimiseks. Taotluse esitas Jõgeva Maaparandusbüroo, kelle eestvõttel on varasematel aastatel tehtud tervendustöid Amme ja Kullavere jõel ning mitmetel väiksematel vooluveekogudel. Aluseks oli eelmisel aastal projekteerimisbüroos Maa ja Vesi koostatud eelprojekt. Koos omaosalusega on projekti kogumaksumuseks 4,5 miljonit krooni.
Kassinurme küla allikatest algavat Laeva jõge saadavad ülemjooksul põllud, metsad ja kuivendatud sood, jõgi ise on aga valdavalt süvendatud ja õgvendatud. Looduslikku loogelist sängi on vaid 5-6 kilomeetri ulatuses keskjooksul.
Voolu tõkestavad kogunenud setted, kopratammid, vette langenud puud ning risu. Projekti eesmärgiks on jõe ülemjooksu (25 kilomeetrit) ökoloogilise seisundi parandamine, jõesängi mitmekesisuse suurendamine ja elustikule soodsamate tingimuste loomine.
Projektis löövad partneritena kaasa ka kohalikud omavalitsused – Jõgeva, Palamuse ja Tabivere vald. Nii toetab projekt Veepoliitika raamdirektiivi täitmist kohalikul tasandil, aidates läbi koostöö kaasa veemajanduse ja -kaitse tulemuslikumale planeerimisele valgalal.
Milliseid töid on kavas läbi viia
Et suurendada jõe eriilmelisust ja parandada vee kvaliteeti, on maaparandussüsteemide piirkonna sirgetele ja lagedatele lõikudele kavas rajada sälkkärestikke ning väikseid ülevoole. Voolusängi paigaldatakse üksikuid kive ja kivide rühmi.
Kivid kitsendavad voolusängi, muudavad voolu suunda ja vee segunemist, nii suureneb pikkamööda ka jõe ja selle elupaikade mitmekesisus. Kivide ümbrus ja servaalused tühimikud sobivad varjeteks jõevähile, jõeforellile ja väiksematele kalaliikidele.
Vähendamaks orgaaniliste setete koormust jões on mitmes kohas plaanis setteid välja tõsta, seejuures kaldakuju muutmata, ning raiuda jõeängist ja kaldalt valikuliselt võsa ja puid. Välja tõstetakse ka kopratammid ja jõkke langenud risu.
Jõkke suubuvatele kraavidele ehitatakse settebasseinid. Jõele rajatakse tõkendkärestik, mille abil suunatakse vesi suurvete ajal soodsas asukohas luhale, kus toimub setete väljaladestumine. Lisaks on kavas Koogi ja Veski paisjärvele rajada 270 meetrit kalateed.
Tööde tulemusena peaks paranema Laeva jõe ökoloogiline seisund ja vee kvaliteet ning ajapikku kujunema soodsamad elutingimused jõevähile, karpidele ja kalastikule. Loodetavasti suureneb jõe ja selle ümbruse puhkeväärtus.
Selle projekti ja varasemate kogemuste toel osaleb Jõgeva Maaparandusbüroo Kesk-Balti INTERREG IV A (partnerid Rootsist, Soomest ja Lätist) 3 aastat kestva projekti käivitamise protsessis, mille eesmärgiks on leida ja testida valgalade veemajanduse kohaliku planeerimise efektiivsemaid lahendusi.
Euroopa kogemused – eestlased esimest korda ECRR konverentsil
Euroopa riikides on jõgede tervendamiseks algatatud sadu väiksemaid või suuremaid projekte. Suunajaks ja info vahendajaks on 1995. aastal loodud Euroopa Jõgede Taastamise Keskus (ECRR).
16.-21. juunini toimus Veneetsias ECRRi neljas konverents, millest võttis osa 300 teadlast ja praktikut 26 Euroopa riigist. Ettekandjaid ja kuulajaid oli ka USAst, Kanadast, Austraaliast, Uus-Meremaalt, Jaapanist ja Hiinast ning mujaltki. Esimest korda olid osalemas ja kontakte loomas ka eestlased – Toomas Timmusk esindas Eesti Maaülikooli, Ilmar Tupits ja siinkirjutaja Jõgeva Maaparandusbürood.
Konverentsi ettekanded uuematest lahendustest jõgede ökoloogilisel tervendamisel ja taastamisel pakkusid mõtlemisainet, aga ka kinnitust Eesti senistele kogemustele. Eesti jaoks on eriti huvipakkuvad Soome ja Taani tulemused väikeste linnajõgede ja põllumajandusmaastiku jõgede tervendamisel.
Samas oli põnev kuulda näiteks paisude eemaldamisest USA jõgedel või Hollandi mastaapsest projektist „Ruum jõgedele”, mille kohaselt aastani 2015 on kavas kulutada 2 miljardit eurot Reini jõe ökoloogilise ja maastikulise olukorra parandamiseks. Ettekanded ja kuluaarivestlused kinnitasid mõtet, et Eestiski on vaja luua võrgustik, mis ühendaks vooluveekogude tervendamisega tegelevaid asutusi ja spetsialiste, ning tugevdada koostööd Euroopa Keskusega. KAI KIMMEL, märgala-ekspert
