See loetelu pole kindlasti ammendav. Samas pole põhjust arvata, et rohkem muutusi ei tule. Muutusi tuleb veel kindlasti, kusjuures nüüd saame me neid märksa enam kujundada.
Alates käesoleva aasta jaanuarist on Euroopa Liidu eesistujamaaks Luksemburg. Iga uue eesistujariigi ametisse asudes võtab Euroopa Liit korraks aja maha ja paneb paika eesmärgid uueks perioodiks. Poolaasta eesmärgid pole küll tegelikult ainult järgmise poolaasta eesmärgid ? need on ELi kesksed teemad mitme aasta jooksul. Iga poolaasta alguses sõnastatakse need uuesti ja mõeldakse, mida on järgmise kuue kuu jooksul konkreetselt võimalik ära teha. See tähendab, milles on 25 liikmesriigi vahel võimalik kokku leppida.
Kuidas päästa Euroopa majandus?
Euroopa Liidu üks peamisi prioriteete on jätkuvalt majandus. Eestigi majanduse käekäik ja sellest tulenevalt meie kõigi palgad ja töökohad sõltuvad otseselt kogu Euroopa majanduse arengust. Paraku ei lähe Euroopa majandusel just kõige paremini ? majanduskasv on aeglane, töökohad kolivad Euroopast välja ja elanikkond vananeb kiiresti. Seetõttu pole meil ka põhjust liigselt rõõmustada oma majandusedu üle ? pika perspektiivi lahendused tuleb meil leida koos teistega.
Probleemidest väljarabelemiseks seadsid liikmesriigid 2000. aastal eesmärgi muuta Euroopa kõige konkurentsivõimelisemaks majanduspiirkonnaks maailmas. Seda plaani tuntakse Lissaboni strateegia nime all.
Veebruari alguses avaldab Euroopa Komisjon oma nägemuse sellest, kuidas on eesmärkide saavutamine viie aasta jooksul õnnestunud. Kardetavasti ei ole selles palju rõõmustavat. Kuna tulemusi ette näidata on vähe, peavad mõned plaani läbikukkunuks ja löövad käega.
Kuid asjaolu, et strateegia pole toonud kaasa silmatorkavat edu, ei anna veel põhjust heita prügikasti kogu plaan. Lõppude lõpuks on kaalul eurooplaste elukvaliteedi edasine kasv. Seepärast toetab Eesti seisukohta keskenduda selle strateegia raames tõesti kõige olulisematele valdkondadele ning jätta vähetähtsad küsimused hilisemaks.
Eelkõige on jutt majanduskasvust ja tööhõivest. Inimestele tuleb pakkuda enam koolitust ja muid stiimuleid töötamiseks, vältimaks nende sõltumist sotsiaaltoetustest. Mida suurem osa elanikkonnast töötab, seda vähem kulub raha toetusteks.
Konkurentsivõime tõstmise üheks eelduseks nähakse õigustatult hästitoimivat siseturgu. Kui eurooplased saaksid liikmesriikide vahel teha äri sama lihtsalt kui ameeriklased Ühendriikides, oleks eeldus majandusliku suurvõimu loomiseks rajatud. Seega ? seadused olgu konkreetsed ja üheselt mõistetavad. See hoiab kokku ettevõtjate aega ja raha.
Euroraha jagamine
Euroopa Liidu enamräägitud aspekte on raha, mida meil on võimalik liidu eelarvest oma arengu toetamiseks saada. Üha enam mõeldakse meil probleemide lahendamisel juba algstaadiumis, kas ka Euroopa Liidust võiks eesmärkide saavutamiseks toetust leida, olgu selleks siis tormikahjude hüvitamine või Lasnamäe-Mustamäe trammiliini rajamine. Trammiliini raha pole kahjuks veel eelarves olemas, kuna läbirääkimised kuni 16 triljoni krooni jagamiseks aastatel 2007-2013 on alles käimas.
Eesti seisukoht on, et trammiteede ja muude projektide toetamine uutes liikmesriikides on ülimalt tähtis, kui me tahame ühtlustada riikide majandustaset ja aidata uutel riikidel vanadele järgi jõuda. See tähendab juba rikkaks saanud regioonide toetuste üsna kiiret vähendamist, millega kõik kohe muidugi ei nõustu. Samal ajal peab liidu eelarve olema piisavalt suur, et sealt oleks võimalik rahastada neid valdkondi, kus Euroopa annab selge lisaväärtuse ? teadusuuringute läbiviimine, piirikaitse tugevdamine, maaelu arendamine.
Läbirääkimistelaual on ka reeglid erinevate valdkondade rahastamiseks. Eesti huvid tulenevad siin eelkõige meie väiksusest, aga ka geograafilisest omapärast. Nii soovime, et Euroopa Liidu eelarvest saaks rahastada väiksemaid kultuuriprojekte kui siiani. Leiame, et lisaks holokaustiohvritele peaks europrojektidest toetatama ka kommunismiohvrite mälestust. Kalandustoetused peaksid lisaks merekaluritele laienema ka siseveekogudel kalastajatele.
Piirid kaovad
Eelmine aasta tõi Eestisse Easyjeti ja viis meilt teistesse Euroopa riikidesse reisima või tööle suure hulga inimesi. Lähema kahe aasta jooksul tuleb nii Euroopa Liidul kui Eestil teha ära suur töö selleks, et 2007. aastal saaksime ühineda Schengeni lepinguga, mis muudaks reisimise veelgi lihtsamaks. See tähendab piirikontrolli kadumist Valgas ja Iklas, loodetavasti ka järgmistel piiridel Kesk-Euroopa suunal. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb Euroopa Liidul viia lõpule uute infosüsteemide ehitus, meil aga lõpetada ettevalmistused nende süsteemidega ühinemiseks.
Nagu näete, mõjutavad Euroopa Liidu järgmise poolaasta tegevused meid vahetult. Majanduse elavdamine ja rahajagamine peaks pakkuma intellektuaalseid väljekutseid nii kompromisse vahendavaile Luksemburgi ametnikele kui neile, kes kaitsevad Eesti huve. Millised Eesti huvid täpsemalt on, selle kohta saate lugeda aadressil www.eib.ee, kus on üleval dokument Eesti valitsuse eesmärkidest Euroopa Liidus järgneval poolel aastal.
GERT ANTSU, Riigikantselei EL asjade direktor
