Et rohkem soove täide läheks
Pajusi külaseltsi juhatuse liige Aili Soolepp ootab uuelt aastalt eelkõige seda, et inimesed oleksid üksteise vastu sõbralikumad. “Aga samuti loodan ma seda, et inimesed oleksid terved, sest tervis on ju kalleim vara. Samuti loodan ma seda, et kui mitte just kõik, siis vähemalt paljud inimeste soovid uuel aastal tõepoolest ka täide läheksid. Ma loodan, et kui ka inimestel materiaalselt olukord keerulisemaks muutub, siis nad sellest ei masenduks. Oleme ennegi raskeid aegu üle elanud ja elame ka edaspidi.
Pajusi elanikuna loodan, et vallal maksutulud laekuksid plaanitult või pareminigi ja et vald ikka püsima jääks. Pajusi külaseltsi juhatuse liikmena tean, et külaseltsil on siiani hästi läinud ja mul pole põhjust arvata, et sellel aastal see kuidagi teisiti saab olema. Pereelu osas soovin samuti, et kõik pereliikmed oleksid terved. Mingi väikese reisi koos perega tahaks suvel kuhugi ette võtta küll. Võtsime uue aasta vastu külamajas 14 inimesest koosnenud seltskonnaga ja usun, et seal koos olnutel ja kõigil teistelgi tuleb uus aasta sama mõnus ja tore nagu meil aastavahetusel oli.”
Teha õigeid valikuid
Põltsamaa valla Umbusi külaelu eestvedaja Jane Kanter loodab, et suudab uuel aastal teha õigeid valikuid. “Mõtlen siinkohal seda, et pereelukorraldus õigesti paika panna, et lapsed läheksid õigesse kooli, et mu oma töö selliselt korraldatud saaks, et see teiste pereliikmete tegemistega ja liikumistega ajaliselt ning logistiliselt hästi kokku klapiks. Umbusi külaelu osas loodan, et see toimiks edasi samasuguses rahulikus tempos, nagu siiani on olnud: et raamatukogu töötaks, et teoks saaksid traditsioonilised ja muudki külaüritused. Midagi suurt me siin Umbusis ette võtta ei plaani, aga ma loodan, et püsib ja areneb kõik see, mis siiani siin toiminud ja olnud on. Arvan, et ega käesoleval, 2013. aastal olulisi positiivseid muutusi oodata ei ole. Ilmselt läheb veel natuke aega, enne kui elu Eestis jälle rohkem ülesmäge minema hakkab. Pereringis veel selleks aastaks põhjalikumaid plaane teinud ei ole. Praegu on talvine vaikne aeg. Eks kevadel vaatame, mida me oma kodus ette võtame ja kuidas oma tööd ning tegevust plaanime.”
Kõige tähtsam on ikka tervis
Põltsamaa Majandusühistu juhataja Jüri Männiksaar ütles, et eks mingil ajal hakkab inimene mõtlema sellele, et tervis oleks korras. “Hea tervis on alus edasiliikumiseks nii inimese era- kui ka tööelus. Kaubandusvaldkonna inimesena loodan eelkõige seda, et Põltsamaa Majandusühistu üha teravnevas konkurentsikeskkonnas ikka püsima jääb. Vähemalt siiani oleme suutnud ellu jääda ja vähesel määral plussigi jõuda. Paraku hakkab nüüd hinnaspiraal veelgi rohkem ülespoole minema, millele on pandud alus elektrienergia kallinemisega.
Vähemalt mõtted liiguvad meil siin majandusühistus selles suunas, et meil tulevikus Põltsamaal mingi suurem kaubanduspind oleks. Majanduslikus mõttes pole inimeste heaolu paranemist alanud aastal eriti loota. Eks tõusuaastad on majanduse jaoks selgeks teinud, mida me välja kannatame, mida mitte.
Põltsamaa linnavalitsuse liikmena tean, milline on linna rahaline olukord. Selle põhjal võib öelda, et väga napilt saame selle rahaga hakkama, mis linna eelarveridadele kirja on pandud. Isikliku elu poole pealt pole ma konkreetseid plaane tänavuseks aastaks teinud. Kui mõni huvitav idee tekib, eks siis tuleb mõelda, kuidas see teoks teha. Põltsamaa Majandusühistu juhatajana soovin alanud aastal eelkõige seda, et meie ettevõtte töötajatel, liikmetel, klientidel, Põltsamaa linna ning Jõgeva maakonna elanikel ikka võimalikult hästi läheks. Kui läheb hästi kõigil nendel inimestel, siis läheb hästi ka Põltsamaa Majandusühistul.”
Vähem ekstreemsusi
Jõgeva Sordiaretuse Instituudi direktor Mati Koppel loodab peaaegu põllumehena, et alanud aasta pakuks vähem ekstreemsusi kui äsja möödunu, st et päikest oleks rohkem ja vihma vähem kui mullu. Ning et mõlemat oleks parasjagu.
“Loodan sedagi, et riigi tasandil jõutaks põllumajandusteaduslike asutuste reformi küsimuses positiivsete, meie instituudi arengut soodustavate otsusteni.”
Sooja suve ootuses
Vaimastvere perearst Malle Koppa soovib, et kõik ta lähedased, hõimlased, sõbrad, tuttavad ja patsiendid oleksid terved ja rõõmsad ning saaksid oma eluga hästi hakkama. “Loodan ka seda, et tänavune suvi tuleks soe ja päikeseline, nii et inimesed saaksid ka Eestis puhates end energiat täis laadida. Möödunud aastal suve ju õieti polnudki ning see annab nüüd, talvel tunda: inimesed on väsinud ja depressioonis ning liigesehaigusi on palju.”
Sisukat pärimuskultuuriaastat
Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna peaspetsialist Tiina Tegelmann tõdes, et alanud aasta on teatavasti kuulutatud pärimuskultuuri aastaks ning see peaks andma meile kõigile põhjust süveneda meie kultuuritraditsioonidesse.
“Olen ka ise jätkuvalt seda meelt, et kui vaadata taha, vaadata ette ning mõlemale poole kõrvale ka, siis on sealt võimalik leida kõike — nii usku, lootust kui ka armastust. Kui lisada neile ka paras annus hoolivust, siis saame üle kõigist raskustest ja kestame edasi. Mammona kogumine pole siin elus sugugi kõige tähtsam.
Maakonna kultuuriasjade koordineerimise kõrval loodan alanud aastal anda oma panuse ka koduvalla Palamuse kultuuriellu: koos MTÜdega Look ja Rehe-Möldre Töökojad kavatseme käivitada Palamusel sel suvel öökontsertide sarja.”
Maal napib inimesi</span>
Ettevõtja, Kudina tankla omanik Aivar Sander ütles, et 2013. aasta algab tema jaoks väikese juubeliga: 21. jaanuaril möödub 20 aastat päevast, mil ta müüs oma esimese kütuseliitri. “Tõsi, mitmed tankla asutamisega seotud ametlikud paberid kannavad hilisemaid kuupäevi, ent müügitöö läks käima juba jaanuaris.
Firma on need kakskümmend aastat küll kenasti vastu pidanud, ent rõõmustamiseks on siiski vähe põhjust. Meie riigi olematu regionaalpoliitika tagajärjel hakkavad külad tühjenema. Ja kui külad tühjenevad, siis hakkab maal tegutseval ettevõtjal kliente nappima, ajagu ta siis oma äri kuitahes targalt ja innukalt. Kui kodukandis ringi sõidad ja teeäärseid maju vaatad, siis mõtled alatasa, et näe, see maja on tühi, see müügis, selles elatakse ainult suviti jne.
Ent küllap juhtub alanud aastal ka häid asju. Möödunud aasta lõpus jäi näiteks ära lubatud maailmalõpp ja ma usun, et seda ei tule ka tänavu.”
Pillimeeste pidu taas Ranna rahvamajas
Ranna rahvamaja juhataja Ljubov Raimla loodab, et tänavu õnnestub Peipsi äärset kultuuriasutust veelgi moodsamaks ja atraktiivsemaks muuta.
Möödunud aastal remontis Pala vallavalitsus Ranna rahvamaja ning hoonele paigaldati ka uued aknad ja uksed. “Loodame, et seal aastal saame projektirahad, mille eest muretseme uued lauad ja toolid, mis võimaldab meil toimuvatele sündmustele senisest rohkem inimesi vastu võtta. Plaanime ka senise valgustuse väljavahetamist tänapäevasema vastu. Möödunud aastal remondi tõttu Pala kultuurimajas peetud traditsiooniline üle-eestiline Pillimeeste pidu korraldatakse tänavu taas Rannal. Peo algatajale ja eestvedajale Eha Veskimetsale soovin aga tugevat tervist ja energiat ürituse läbiviimiseks ja pillirahva kokkukutsumiseks.”
Rohkem ausust ja mõistmist
Palal elav kunstiharrastaja ja loodusesõber Signe Lelbret loodab, et tema maalid inimestele ikka meeldivaid emotsioone pakuvad. Ühtlasi ootab ta ilusat suve rikkaliku seene- ja marjasaagiga ning soovib ühiskonnaellu rohkem ausust ja vastastikust mõistmist.
Lelbret valmistab praegu ette järjekordset kunstinäitust, mille kavatseb avada märtsis.
Loodusesõbrana meeldib talle väga ka metsas jalutamas ning marju ja seeni korjamas käia. Tema sõnul teevad aasta huvitavaks ja pingeliseks kohalike omavalitsuste valimised. “Soovin, et vaatamata võimuvõitlusele, oleks poliitikas senisest vähem poriga loopimist, rohkem aga südametarkust ja mitmekülgsemat mõistmist ja dialoogi.”
Vaja nutikust ja leidlikkust
Vaiatu külaseltsi liikme Ants Lindsalu sõnul on tänavuseks aastaks vaja märkimisväärselt nutikust kohaliku elu inimväärseks korraldamiseks ka küllalt nappide rahaliste vahenditega. Elektrienergia ja teisedki hinnatõusud eeldavad käesoleval aastal võimalikult ökonoomset majandamist. “Loodan, et vallavolikogu praegusel koosseisul jätkub pikameelsust ja tarkust piirkonna elu korraldamisel ka olemasolevate rahaliste võimalustega, mis, teadagi, kesisevõitu. Samas peab aga maainimestele olema tagatud elementaarnegi heaolu ja vajalike teenuste kättesaadavus.”
Noored maale elama
Torma alevikus asuva Abbiente ilustuudio juhataja ja juuksur Piia Kurg soovib, et uuel aastal suureneks noortemate inimeste huvi maale elama tulla ja siia kodusid rajada.
“Mõned tuleksid meelsasti tagasi paikadesse, kus on veedetud lapsepõlv. Paraku on puudu tänapäeva ühiskonnas normaalset elamist võimaldavatest ja huvitavat eneseteostust pakkuvatest töökohtadest. Nende tekkimiseks soodsa keskkonna loomine võiks toimuda ettevõtjate, omavalitsuste ja riigi vastastikuses koostöös.”
Peipsi-äärne peoplats korda
Kasepää vallavanem Jüri Vooder nimetas tänavuse aasta oodatumateks sündmusteks laulukaare paigaldamist peoplatsile ning Raja kultuurimaja nüüdisajastamise lõpetamist.
“Laulukaar olekski viimane samm selle kultuuri- ja puhkeala rajamisel. Laulukaare maksumus on ligi 32 000 eurot, mille saamiseks oleme esitanud projektitaotluse Jõgevamaa Koostöökojale,” ütles ta.
Vooderi sõnul võib sellel aastal piirkonnas oodata ka uute töökohtade loomist. “Kohalikud ettevõtted kavatseb oma tegevust laiendada. Näiteks kurgikasvatamisega tegeleval osaühingul Astri Arendus on plaanis hakata ka suuremates kogustes sibulaid kasvatama.”
Rohkem värskes õhus viibida
Tiheda lasteaia direktor Maris Rohtla loodab, et lapsed oleksid ka tänavu igati usinad ja taibukad ning saaksid võimalikult palju õues olla.
“Sagedane värskes õhus viibimine muudab organismi tugevaks ning nii väheneb ka oht haigestuda külmetushaigustesse. Ühtlasi oleks meil vanematele palve, et haigeid lapsi lasteaeda ei toodaks. Ja meeles tasuks pidada, et ka nohu on haigus.”
Palju rahulolevaid külalisi
Kasepää vallas asuva toitlustusettevõtte “Kuldkala” baaridaam Julia Bõstrova soovib, et kliente oleks tänavu piisavalt ja nad jääksid jätkuvalt pakutavate roogade ja suupistetega hästi rahule.
“Kuldkala” külastajate arvu suurenemisele aitab mõneti kaasa ka eelmisel aastal tehtud remont. “Mullu olid külastajate lemmikuteks rääbisepraad ja kohašnitsel juustuga. Jätame need road menüüsse ka tänavu, kuid usutavasti üllatame ka millegi uuega.”
Saadjärve rannaala arendatakse edasi
Tabivere vallavanem Riina Jääger soovib, et uus aasta tuleks vallale ja vallarahvale rõõmsam, edukam ja päikeseküllasem. “Palju heameelt peaks pakkuma Saadjärve rannaala edasiarendamine. Aasta teisel poolel toimuvad teatavasti kohalike omavalitsuste valimised. Loodan, et valimislubadusi andes võetaks arvesse valla reaalseid võimalusi ja vajadusi. Samuti loodan, et vallarahvas kohaliku poliitikamaastiku kujundamisel aktiivselt sõna sekka ütleks.”
Palju tuleb veel õppida
Noor muusikamees Rauno Koorts märkis, et plaanid on tal ikka nii-öelda rutiinsed. “Tuleb palju õppida, esineda, proovides käia. Kindlasti soovin veeta võimalikult palju aega ka oma tüdruksõbra seltsis.
Ma soovin, et uus aasta tooks kõigile rõõmu, et kõigil jätkuks tervist ja jõudu oma soove ja unistusi teoks teha. Loodan, et mul endalgi kõik alanud aastal sujuks ning et mu lähedased oleksid jätkuvalt minu otsuste ja ettevõtmiste suhtes minuga sama meelt.”
Edendame motondust
Jõgeva MC asutaja, Jõgeva maakonna aasta kodanik Igor Ellisson kinnitas, et Jõgevatreff tuleb kindlasti, selle nimel tehakse iga päev tööd.
“Proovime edasi arendada oma krossiraja ehitamist. Meile lubati trasside kaevamise juurest tekkinud pinnast, seega saame siin hüpped üsna kõrgeks ajada. Praegu on siin kümmekond kohalikku meest, kes aktiivselt krossirada kasutavad, ja teeb südame soojaks, kui kuulen metsaserval mootorrattureid põristamas. Krossiraja arendamisega saab motohuvi äratada ka noortes ning ehk siis valivad nad alkoholipudeli ostmise asemel hoopis mootorrattaga sõitmise.
Sel aastal läheme motoklubiga Stockholmi motomessile. Kakskümmend üks aastat oleme käinud Helsingis messil ning nüüd otsustasime Rootsi kasuks. Seal on maailmas kõige rohkem mootorrattureid ja selleks, et sulle külla tuldaks, tuleb aktiivne olla ja infot jagada.”
Loodan palkade tõusu ja majanduskasvu
Jõgeva ühisgümnaasiumi direktor Jüri Toit loodab uuelt aastalt eelkõige, et Jõgeva koolide õpetajate ametikohtade jagamine kulgeks rahulikult ja tasakaalukalt.
“Veel soovin, et siin saaksid tööd ikkagi kohalikud õpetajad, mitte et Jõgeva koolides hakkavad kohalike asemel tööle näiteks pedagoogid Tartust või mujalt. Loodan, et õpetajate palgad kasvavad ja majandus kosub. Minister Aaviksoo ütles, et omavalitsused peavad leidma raha õpetajate palgatõusuks, kuid ma ise seda hästi ei usu, et see lubatud 840 eurot ka kätte tuleb. Enne ei usu, kui selline palk reaalselt laekub.
Veel loodan, et Jõgeva lasteaed “Karikakar” ja riigigümnaasiumi hoone saavad sügisel algavaks kooliaastaks valmis. Seda, mis minust uuel õppeaastal saab, pole ma lõpuni läbi mõelnud. Lõpetan kõigepealt aasta ühisgümnaasiumis ära ja siis vaatan edasi. Võimalik on direktorikoht ja mõttes on ka õpetajaks kandideerimine, kuid midagi konkreetset välja mõeldud pole. Hoian mitu rauda tules, sest ainult ühele kohale ei saa kindel olla.”
Küsisid
RIINA MÄGI, KAIE NÕLVAK, EILI KOITLA, TOOMAS REINPÕLD, JAAN LUKAS
