Käimas on metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine, väikelennukitelt külvatakse vaktsiini sisaldavat peibutussööta üle Eesti. Jõgeva maakonda jõuti 18. septembril, töö jätkub 27. ja 29. septembril.
Veterinaar- ja Toiduamet alustas metsloomade marutaudivastase suukaudse vaktsineerimise programmi 2005. aasta oktoobris. Siis hõlmas see Lääne- ja Põhja Eestit ning osakest Jõgevamaad, nüüd külvatakse vaktsiinipalasid kogu Eesti territooriumile kaks korda aastas — kevadel ja sügisel. Vaktsineerimist jätkatakse seni, kuni ei esine enam ühtegi marutaudijuhtumit.
Marutaudis loomade arv ongi juba märgatavalt kahanenud: kui aastal 2003 avastati 813 haigusjuhtumit, siis 2006. aastal 114 (101 mets- ja 13 koduloomal). Mullu diagnoositi marutaudi vaid neljal loomal: kahel veisel, ühel mägral ja kährikul. Tänavu esimese seitsme kuuga on haigus leitud ühel lambal Raplamaal ning ühel rebasel ja koeral Harjumaal. Loomade haigestumine on küll vähenenud ja Eestis pole pärast 1986. aastat ühtegi inimest marutõppe nakatunud, kuid veterinaarid on seisukohal, et metsloomade vaktsineerimist tuleb jätkata veel kaks aastat pärast viimaste haigusjuhtude esinemist. Loomulikult jätkub ka kasside ja koerte iga-aastane marutaudivastane kohustuslik vaktsineerimine.
Söödapala vaid metsloomadele
Marutaudi põhilised looduslikud kandjad on kährikud ja rebased. Nende suukaudseks vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid. Need on tikutopsist pisut suuremad, kalalõhnalised pruunikad pakikesed, mille sisse on peidetud vaktsiinikapslike. Loomal ei tarvitsegi kogu palakest ära süüa, piisab sellest, kui ta närides kapsli purustab ja natuke vaktsiini suhu saab. Palakesed on mõeldud metsloomadele ja neid ei tohi tahtlikult sööta koduloomadele. Kui leiate sellise pakikese, tuleb see jätta puutumata. Juhul, kui on reaalne oht, et vaktsiinipala võivad selle asukoha tõttu leida lapsed või koduloomad, tuleb pakikese ümberpaigutamisel kasutada kummikindaid. Kui vaktsiin on sattunud nahale, silma või suhu, tuleb seda piirkonda pesta rohke vee ja seebiga ning pöörduda perearsti poole. Madalal lendavalt lennukilt puistatakse ühele ruutkilomeetrile 20 söödapala. Asulate, teede ja veekogude kohal jäetakse vaktsiin külvamata. Jahimehed aitavad veterinaare
Rebaseid ja kährikuid on meil palju ja kõikjal, neid võib näha isegi äärelinnas ja väiksemates asulates. Kui palju neid aga kokku on, seda ei tea keegi, sest neid liike ei loendata meil juba palju aastaid. Jahimeestel puudub nende loomade küttimise vastu huvi, sest karusnaha hind on madal. Seda ka seetõttu, et rebase- või kährikunahksed kraed ja mütsid pole enam kaua aega moes olnud. Jõgevamaal mullu 320 rebast ja 306 kährikkoera siiski kütiti, üle Eesti saadi kätte aga 5986 rebast ja 7994 kährikut. Üks küttimise põhjusi oli ka kohustus anda Veterinaar- ja Toiduametile uurimiseks loomade päid ja vereproove. Uuringute abil saab teada, kui paljud loomad on haiged ja kui paljud on vaktsiini maitsnud. Eelmise aasta uuringutest selgus, et vaktsiini on söönud 84 protsenti sihtgrupi loomadest.
Eesti Jahimeeste Seltsi ning Veterinaar- ja Toiduameti vahelise lepingu järgi tuleb Jõgevamaa jahimeestel tänavu võtta 208 pea- ja 118 vereproovi. Seda maakonna kõigist piirkondadest, proovide arv sõltub valla pindalast.
Surmavalt ohtlik haigus
Marutõbi on püsisoojaste loomade ja inimese närvisüsteemi kahjustav ägedakujuline viirushaigus, mis lõpeb alati surmaga. Haigus levib peamiselt haige looma hammustuse tagajärjel ja ka siis, kui haige looma sülg satub silma, suhu, ninna või värskele haavale. Sülg võib olla nakkuslik juba neli kuni kümme, mõningatel andmetel isegi 15 päeva enne, kui loomal tekivad haigusnähud. Seega on üsna raske määratleda, kas loom on nakatunud marutaudi. Kui olete saanud marutaudikahtlaselt loomalt pureda, soovitatakse haava kohe rohke vee ja seebiga pesta, katta sidemega ja pöörduda võimalikult kiiresti arsti poole. Kui marutaudikahtlase looma poolt on saanud hammustada teile kuuluv loom, tuleb kohale kutsuda volitatud veterinaararst. Soovitav on vaktsineerida ka metsakarjamaadel ja metsaga piirnevatel aladel karjatatavad põllumajandusloomad. Ennetavalt peaksid laskma ennast marutõve vastu vaktsineerida ka riskikontingenti kuuluvad inimesed, nagu laboratooriumitöötajad, veterinaararstid, loomatalitajad, jahi- ja metsamehed.
Metsloomade marutaudivastase vaktsineerimiskampaania graafiku kohaselt külvati Jõgevamaale vaktsiinipakikesi 18. septembrist kuni 20. septembrini ning seda tehakse ka 27. ja 29. septembril. Vaktsineerimise ajal tuleks koerad ja kassid hoida sisehoovides.
iii
ARDI KIVIMETS
