Pühapäeval toimus Siimusti lastekodus Metsatareke õppepäev koolitusprogrammist, mis korraldatud kasuperedeks saada soovivatele Jõgeva piirkonna peredele. Tulevastele kasuvanematele jagasid teadmisi ja oskusi litsentseeritud koolitajad Heidi Hansar ja Aila Rajasalu.
Ametlikus käsitluses nimetatakse kasuperedeks ehk asendusperedeks perekondi, milles last kasvatavad ema ja isa ei ole tema bioloogilised vanemad. Koolitaja Heidi Hansar märkis, et lähtudes sotsiaalhoolekandeseadusest, peavad kasuvanema rollist ja vastutusest huvitatud pereliikmed osalema üheksast kolmetunnisest õppusest ja perekülastusest koosneval koolitusel, mida korraldab sotsiaalministeerium koostöös Tervise Arengu Instituudiga.
Koolitusele suunab omavalitsus
“Abikaasasid või elukaaslasi, kel eesmärk saada kasuvanemateks, suunavad koolitusele kohalikud omavalitsused. Õpperühmades on tavaliselt paare, kes on juba kasupereks ühele või mitmele lapsele, kuid ka neid, kes alles püüavad mõista, kui suur on ülesandega kaasnev vastutus ja kas nad on selleks valmis,” rääkis Hansar.
Siinsetel õppepäevadel on kujunenud psühholoogiliselt sõbralik õhkkond, kus osalejad on aktiivsed ja oma mõtetest, plaanidest ja unistustest avameelselt kõnelevad. Avatus on ka omamoodi edasikanduv. “Kui ühed kasuvanemaks soovijad näevad, et nende kõrval istuvad sarnaste kavatsustega ning avameelsed inimesed, kes on valmis meeleldi suhtlema, samas ka oma lootusi ja hirme jagama, muudab see tihti ka nende endi osaluse aktiivsemaks,” lisas ta.
Eestis kasuperede koolitamiseks kasutatav programm Pride sai alguse Ameerikast, Eestisse jõudis see aga läbi rootslaste, kes koolitasid ka esimesi Eesti Pride õpetajaid. Sama koolitusmeetodit praktiseeritakse ka Hollandis, Soomes, Norras, Ungaris, Poolas ning teisteski riikides. Nimetus Pride on lühend inglisekeelsetest sõnadest parent(lapsevanem), resource(ressurss), information(informatsioon), development(areng) ja education(haridus).
Põhiteemad, mida kasuvanemad omandavad, on laste kaitsmine ja nende eest hoolitsemine, arenguvajaduste rahuldamine ja tegelemine mahajäämusega, laste ja nende perekondade vahelistele suhetele kaasa aitamine, lastega turvaliste ja hoolitsevate suhete loomine kogu eluks ja töötamine professionaalse meeskonnaliikmena, mis tähendab kasuvanemate tihedaid ja vastastikku mõistvaid suhteid kohaliku omavalitsuse, kooli ja võimaluse korral ka lapse bioloogiliste vanematega.
Koolitust saanud pea 30 kasuvanemaks pürgijat
“Mitmetel juhtudel on kasuperedel hea võimalus olla toeks bioloogilistele vanematele ja vajadusel aidata neil pääseda ka elu hammasrataste vahele jäämisest,” tõdes koolitaja Aila Rajasalu.
Tema sõnul täidetakse koolitusel ka küsimustik, mida kutsutakse Eluraamatuks. Kursuste lõppedes saavad osalejad tunnistuse, mis tõendab, et koolitus on läbitud, ja tõendab sobivust kasupereks saamiseks.
“Lisaks Metsatarekeses toimunud koolitusele oleme varasematel aastatel Jõgevamaa kasuperedele koolitusi läbi viinud ka Põltsamaal ja Jõgeva linnas. Kokku on Jõgevamaal Pride koolitusel osalenud ligi kolmkümmend kasuvanemaks pürgijat,” ütles Heidi Hansar.
iii
JAAN LUKAS
