Metsaseaduse muudatuse eelnõu aga läheb üsna pea keskkonnaministeeriumist e-kooskõlastusringile teistesse ministeeriumitesse.
Vooremaa küsimustele metsaseaduse muudatuste kohta oli nõus vastama keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Marku Lamp.
Miks metsaseaduses ei määratleta enam riigimetsamaa pindala, st et peab olema 20 protsenti maismaa pindalast? Kas see on seotud riigimetsamaa võimaliku erastamise või müügiga tulevikus, eriti mis puudutab lahustükke erametsamassiivide sees?
Kehtiva regulatsiooni kontrollimehhanism puudub ja sätte kehtestamisest arvates ei ole seda täidetud, kuna puudub sisuline vajadus. Siiani ei ole nimetatud asjaolu endaga probleeme kaasa toonud. Seaduse reguleerimise eesmärgiks on korrastada suhteid, mis riigi seisukohalt vajavad reguleerimist. Käesoleval juhul ei näe riik vajadust sellise regulatsiooni järele.
Tulenevalt kehtivast metsaseadusest, ei kuulu kuni 1940. aasta 23. juulini riigile kuulunud ja käesolevaks ajaks metsaga kaetud alad erastamisele. Sellega on tagatud põliste riigimetsade riigile jäämine.
Protsendi määramisel oli sisuline mõte omandireformi algaegadel, kuna siis määratleti selle kaudu sisuliselt konkreetne suund, millises mahus metsamaa erastamine võiks üldse reaalne olla.
Kartust riigile kuuluvate metsamaade vähenemise üle peaks leevendama ka looduskaitseseadusega kavandatav looduskaitseliste piirangutega alade kinnistamine riigile. Põlise riigimetsamaa erastamine ei ole kindlasti mitte kavandatava metsaseaduse muutmise eesmärgiks.
Miks ei lähe enam vaja metsamajanduse arengukava?
Metsanduse arengukava koostamise kohustus tuleneb säästva arengu seadusest. Arengukava eesmärk on prognoosida valdkonna tegevusi. Sõltuvalt valdkonna arengust, võib see periood olla ajas erinev, mistõttu ei ole otstarbekas kehtestada mingit konkreetset ajalist piiri arengukava tegemiseks. Tähtaja määrab juba konkreetse protsessi käigus valitsus.
Kõike eeltoodut arvestades puudub vajadus arengukava regulatsiooni kehtestamiseks metsaseaduses. Metsanduse arengukava koostamist järgmiseks perioodiks on keskkonnaministeerium juba alustamas ning kavatseb tänavu valitusele esitada lähteülesande kirjelduse.
Kumba läheb edaspidi vaja, metsakorralduskava või inventeerimisandmeid?
Eesmärgiga muuta metsa majandamine vähem bürokraatlikuks ja enam metsaomanikusõbralikuks, kaotatakse eelnõuga metsamajandamiskava kohustuslikkus. Oluliseks näitajaks metsa majandamisel saavad metsa inventeerimisandmed.
Samas võib metsaomanik soovi korral tellida koos inventeerimisega ka metsamajandamiskava, mis annab talle parema ülevaate metsast ja seal tehtavast. Metsakorralduse eesmärgiks ei ole enam metsamajandamiskava algandmete kogumine, vaid metsade inventeerimine ja nendele tuginedes metsaomaniku nõustamine, mis võib toimuda ka läbi metsamajandamiskava, kui metsaomanik seda soovib. Inventeerimisandmed on aluseks nii metsamajanduslike tööde plaanimisel kui hindamisel, samuti metsanduse arengusuundade kavandamisel riiklikul tasandil.
Riiki huvitavad metsa inventeerimise andmed alates 0,5 hektarist, millest alates kehtib metsaseadus. Seetõttu ei ole sätestatud ka miinimumpindala, millest alates peaks inimene metsa inventeerima. Inventeerimisandmetel on õiguslik tähendus metsaseaduse mõttes. Inventeerimisandmed muutuvad kehtivateks nende kandmisest metsaregistrisse, sest sellest hetkest on nad kättesaadavad kolmandatele isikutele, sh keskkonnateenistuse spetsialistile. Juhul kui andmete sisestamisel metsaregistrisse tekib kahtlus andmete õigsuses, lähtub metsaregister kui registri volitatud töötleja, aga ka metsakorraldustööde tegijate üle järelevalvet teostav asutus metsaseaduse sätetest, mis reguleerivad metsakorraldustööde tegevusloa peatamist või kehtetuks tunnistamist. Andmeid enne tuvastatud vigade parandamist metsaregistrisse ei kanta. Registrisse kantavad inventeerimisandmed ei tohi olla vanemad kui üks aasta ehk inventeerimisest ei tohi olla möödunud enam kui aasta. Sellega tagatakse registris olevate andmete aktuaalsus.
Metsa majandamisel on optimaalseks planeerimisperioodiks kümme aastat. Pikemaajalised planeeringud väikestel metsaaladel ei ole otstarbekad. Sama ajavahemik on metsanduse planeerimisel ka kehtivas metsaseaduses.
Toetust metsa inventeerimise ja metsamajandamiskavade koostamise eest saab kuni 100 protsenti. Täpsustatud määrad kehtestab keskkonnaminister ning nüüdisajastab tulenevalt vajadusest. Toetuse määrad võivad asukohast sõltuvalt (kaitsealal või tulundusmaal) erinevad olla. Toetuse andmine metsamajandamiskava koostamiseks, mis eelnõu üldist kontseptsiooni arvestades ei ole enam kohustuslik, teenib eesmärki luua eeldused metsamajandamiskava tellimiseks ja seeläbi ka konkreetses metsas parimate metsamajanduslike võtete kasutamiseks. Kohustuslik on kehtivate metsa inventeerimisandmete olemasolu, metsamajandamiskava on soovituslik ning selle koostamiseks toetab riik erametsaomanikku 100 protsendi ulatuses.
RMK teeb ise endale metsakorralduskava, ise majandab selle järgi ja ise ka kontrollib oma tegevust. Miks erametsaomanik peab läbi käima karmist kadalipust?
Metsakorraldajad peavad seaduse kohaselt olema litsentseeritud, see säte kehtib ka RMK metsakorraldajate kohta. RMK esitatud metsamajandamiskavad (edaspidi metsa inventeerimisandmed) kontrollib Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus sarnaselt erametsa metsamajandamiskavadega.
Lisaks kinnitab valitsus RMK-le aastased lubatavad raiemahud. Ka RMK tegevuse üle valvab keskkonnainspektsioon. Lisaks kontrollivad maakondlikud keskkonnateenistused RMK esitatavaid metsateatisi ning muid metsaomaniku kohustusi.
See, et metsa majandaja on tööle võtnud ka metsakorraldajad, pole midagi ennekuulmatut. Sama praktikat rakendatakse ka erasektoris.
Väide, et RMK on oma tegevustes vaba ning ei sõltu muudest riigi institutsioonidest, ei pea paika. Kontroll RMK tegevuse üle on tunduvalt tugevam kui kontroll erametsaomaniku tegevuse üle.
Miks metsaseaduse muudatused kaotavad ära metsakategooriad (hoiumets, kaitsemets, tulundusmets)? Mida sellega soovitakse võita?
Metsa kategooriate ja majandamise eesmärkide sätestamisel puudub sisuline tähendus. Kui vaadata kehtivas seaduses toodud kaitsemetsa või hoiumetsa määratlust, siis tegemist on ühe osaga kaitse- või hoiualast. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohaselt käsitletakse kasvavat metsa kui maa olulist osa, seega tuleb käsitleda ühtse tervikuna ka kogu kaitseala.
Kaitse- ja hoiumetsa määratluse kaotamine metsaseadusest ei too endaga kaasa muudatusi kaitsere?iimides, sest sisuliselt ei ole nimetatud määratlused kaitseregulatsiooni aluseks. Piirangud hoiu- ja kaitsealadel kasvava metsa majandamisel tulenevad üldjuhul looduskaitseseadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest, mis on erisätteks metsaseaduse regulatsiooni suhtes.
Metsa majandamine metsaseaduse tähenduses on metsa uuendamine, kasvatamine, kasutamine ja metsakaitse. Metsaseaduse metsakaitse regulatsiooni ei saa vaadelda kui klassikalist kaitse- või hoiumetsa puudutavat regulatsioon. Tegemist on metsakahjustusi vältivate nõuetega, mida metsaomanik peab järgima tavapärasel majandamisel. Kehtiva seadusega sätestatud kaitsemetsa ja hoiumetsa majandamise eesmärkide näol on pigem tegemist majandamise piirangutega eelkõige looduskaitse eesmärkidel. Seega ei saa rääkida hoiumetsade ja kaitsemetsade majandamise eesmärkidest. Kehtivas seaduses loetletud, ministri poolt kaitsemetsadeks määratavad metsad on võimalik määrata kaitse alla teistest õigusaktidest tulenevalt. Lisaks on kohalikul omavalitsusel looduskaitseseadusest tulenevalt pädevus seada planeeringutega teatud alade kasutamiseks tingimusi või võtta alad kaitse alla. Kaitsevööndites paiknevate metsade suhtes kehtib eriseadustest tulenev regulatsioon. Puudub vajadus topeltregulatsiooni järele. Metsakategooriate kaotamine on kavandatud ka juba Metsanduse arengukavas aastani 2010 ning sellega soovitakse saavutada eelkõige õigusregulatsioonidesse selgust ja topeltregulatsioonide kaotamist.
RMK-l pole kohustust teistele metsataimi kasvatada, vaid ainult enda jaoks. Milline saab olema taimekasvatuse perspektiiv Eestis? Mis saab seemnemajandusest?
Metsataimi ei ole kohustus RMK-l müügiks kasvatada. Selle tegemine on põhjustanud erataimlate pahameele, sest suurtes kogustes metsataimede kasvatamine võib olla lõppkokkuvõttes soodsam. Praegu ostab ka RMK suure osa vajalikest taimedest riigiaktsiaseltsilt Eesti Metsataim, kellega sõlmitakse iga perioodi kohta vastavad lepingud, juhul kui RMK pakkumine osutub parimaks.
Sajandivahetusega võrreldes on metsataime kasvatamise turg Eestis edasi arenenud ning tekkinud on olulist mahtu pakkuvad erataimlad, kelle toodang on kontrollitud ning vastab samaväärsetele kvaliteeditingimustele kui RMK toodetu.
Metsatöösturid tahtsid ammu muudatusi
Eesti Metsatööstuse Liidu (EMTL) tegevdirektori Andres Talijärve sõnul juhtis liit enamikule nendest asjadest, mis seaduses muudetakse, tähelepanu juba neli aastat tagasi.
“Kahju, et riigil kulus nii kaua aega arusaamiseks, et ollakse valel kursil,” tõdes Talijärv. Tema hinnangul tõrjuti omanikud sisuliselt metsast välja ja igasugune raie oli taunitav. Seaduse muutmine on tema sõnul üks asi, inimeste hoiakute muutmine hoopis keerulisem. “Kui neli aastat taoti inimestele pähe, et igasugune puude raiumine on vaat et kuritegu, siis selle arusaama muutmine on väga keeruline.”
Metsaseaduse muutmisest üksi on Talijärve kinnitusel vähe. “Tuleb muuta ka maksuseadust, et metsaomanikel oleks motivatsioon metsas tööd teha.”
HELVE LAASIK
