Luual võis aprilli keskpaigast mai keskpaigani kohata nelja üsna tõmmu jumega noormeest, kes võõrapärasele väljanägemisele vaatamata elasid üsna sarnast elu tavaliste Luua Metsanduskooli õpilastega: Ernesto Montoya Almagro, Guillermo Garcia Garcia, Celestino Vives López ja Jesus Torrano Moreno olid nimelt Euroopa Liidu kõrgharidusprogrammi Erasmus raames Eestis metsanduspraktikal.
Noormeeste kodukooliks on Hispaania kaguosas Murcia maakonnas tegutsev koolituskeskus, millel on üks juhtkond, ent mitu õppepaika. Kooli inglisekeelne nimetus on Integrated Centre of Training and Agricultural Experiences ning seal saab omandada nii põllumajandus-, metsandus- kui ka aiandusalaseid teadmisi ja oskusi. Luua Metsanduskooli seob selle õppeasutusega juba varasem koostöö: Luua kooli maastikuehituse eriala õpilased on selles koolis praktikal olnud. Nüüd oli siis Luua koolil võimalus Hispaania partnerkooli õpilasi võõrustada.
Kaks kauge maa noormeest, Ernesto ja Guillermo, olid praktikal Luua Metsanduskooli õppemetskonnas, ülejäänud kaks, Celestino ja Jesus, Tartu külje all Lohkvas tegutsevas Juhani puukoolis ning RMK Räpina taimlas.
Kuu aega kodunt kaugel ja võõras keskkonnas praktikal olemist oli lõunamaa noormeeste jaoks küll väsitav, ent kasulik kogemus.
„Väsitas eelkõige see, et tuli väga vara tõusta — eriti siis, kui Räpina vahet sõitsime,” ütles Jesus, kes oligi tänu paremale inglise keele oskusele kaaslastest jutukam. „Kasulik oli siin oldud aeg aga selle poolest, et nägime palju huvitavat: hoopis teistsugust metsa ja maastikku kui kodukandis, erinevaid puukoole ja moodsat metsatehnikat.”
Ka Celestinole ja Jesusile Luua ja Lohkva ning Luua ja Räpina vahet sõites „küüdimeheks” olnud Luua Metsanduskooli õpilane Tiit Härm (ta oli hispaanlastega samal ajal samas kohas praktikal) kinnitas, et lõunamaa noormeeste silmad olid särama löönud eelkõige siis, kui mõni uuem ja ägedam masin silmapiirile ilmus.
Koprad ja muud elukad
Luua Metsanduskooli arendusjuht Anu Vaagen lisas, et kui Hispaania põhjaosa metsad olevat vaat et Eesti omade sarnased, siis Murcia maakonnas on metsast meie mõistes raske rääkidagi.
„Mägedes on ehk midagi metsa sarnast,” ütles Anu Vaagen. „Sellest tulenevalt piirdub ka sealses koolis metsandustehnika põhiliselt võsalõikajaga.”
Omamoodi elamuse said hispaania noormehed ka siis, kui nad kooli õppemetskonna ülema Peep Aroldi juhendamisel kobraste tegevuse tagajärgi likvideerimas käisid. Et kopraid Hispaanias või vähemasti Murcia maakonnas ei elutse, polnud poistel ka aimu, millega nood elukad metsas hakkama võivad saada.
Paljusid muid Eesti metsades elavaid loomi võisid hispaanlased imetleda Elistvere loomaparki külastades. Neid viidi ka Sagadi mõisat ja metsakeskust, Palmse mõisat, Kassinurme mägesid ja muid põnevaid paiku vaatama. Koos Luua kooli õpilastega sai Tartus ööklubiski ära käidud. Ernesto mängis aga peaaegu igal õhtul kohalike poistega jalgpalli: tema on selle spordiala paadunud fänn.
Siinse toiduga harjusid hispaanlased kiiresti.
„Ma ei oska öelda, kas see, mida meile pakuti, oli spetsiifiliselt eestipärane toit, aga igatahes maitses see meile. Ainult kartulit pakuti meie jaoks tavatult palju ning muud juurvilja tavatult vähe,” ütles Jesus. Eestipärane kuum saun oli tema ja ta kaaslaste jaoks aga üsna „terav“ elamus olnud.
Teravad elamused
„Teravaid elamusi pakkusid mõnikord ka metsaskäigud,” ütles Peep Arold. „Poiste jaoks oli üllatav, et siitmailt võib veel leida Teise maailmasõja jälgi. Viisin nad näiteks sõjaaegseid kaevikuid ning ühe mahajäetud maja juures vedelevat pommikesta vaatama. Mõtlema pani neid ka vanade taluasemete külastamine: hispaanlasele on ju üsna võõrastav mõelda, et inimesed elasid kunagi soosaartel, kus ümberringi polnud ainsatki inimhinge ning kust käidavamate teedenigi oli neli-viis kilomeetrit.”
Sõpru tekkis hispaania poistel Luual omajagu.
„Kui kodumaale tagasi läheme, saame nendega e-posti ja MSNi teel edasi suhelda,“ ütles Jesus.
Oma kodumaistel sõpradel soovitavad Jesus, Ernesto, Guillermo ja Celestino kindlasti Eestisse tulla, sest siin on nende meelest väga palju ilusat ja puutumatut loodust.
„Ainult et nad peaksid siia tulema suvel, teistel aastaaegadel on siin hispaanlase jaoks natuke külmavõitu,” arvas Ernesto.
Pärast kuu aja pikkust praktikat Eestis ootab nelja noormeest veel kahe kuu pikkune praktika kodumaal, seejärel saab kool nende jaoks läbi. Töökohadki on kõigil juba teada: Jesusi töö saab olema rohkem kontorikeskne ja projektidega seotud, Ernesto hakkab tegutsema aiandusäris, Celestino seemnepangas ja Guillermo metsloomade turvakodus.
„Tööd leida pole ka Hispaanias praegu lihtne, ent tänu sellele, et meie koolis saab üsna laia profiiliga hariduse, on ka meie lõpetajate töölesaamislootused keskmisest suuremad,” ütles Jesus. „Ka on metsandusega seotud töökohad enamasti riigiasutustes ning palgad on seal päris head.”
„See kuu, mille Hispaaniast pärit praktikandid siin veetsid, oli hea kogemus mitte ainult neile, vaid ka meie koolile,“ ütles Anu Vaagen. „Meie õpilased said näiteks testida oma keeleoskust ning puutusid kokku teistsugusest kultuurikeskkonnast tulnud eakaaslastega.”
Nädal tagasi lendasid neli Hispaania noormeest kodumaale.
iii
RIINA MÄGI
