Paastukuu ilm oli üllatuslik. Pärast väga sooja veebruari oli märtsi esimene kümmepäevak talvine. Maad kattis ligi 10 sentimeetri paksune lumevaip, külmematel öödel mõõdeti maakonnas –7…-10 kraadi külma. Lumi oli tulnud sulale maale ja muld jäigi lume all vaatamata külmadele öödele sulaks.
9. märtsist muutus ilm taas väga soojaks. 10. ja 11. märtsil tõusis õhutemperatuur 9…10 kraadini. Sellised maksimaalsed õhutemperatuurid esinevad meil harilikult alles aprillis.
Pungad paisusid
Lumi sulas kiiresti. Lepa- ja sarapuu-urvad poetasid tolmu, võis kuulda lõokesi ja kiivitajaid, näha esimesi liblikaid lendamas. Aedades oli märgata karusmarja- ja mustsõstrapõõsastel pungade paisumist, mis on keskmisest kuu aega varem ja Jõgeval 1964. aastast alanud vaatluste järgi kõige varasem pungade paisumise aeg.
Paastukuu keskpaigast alates soojus taandus. Öösiti langes termomeetrinäit miinuspoolele, päeval tõusis esialgu veel plusskraadidesse. Külmemad ööd esinesid 21., 24. ja 29. märtsil, kui minimaalne õhutemperatuur langes maakonnas -8…-11 kraadini. Aeg-ajalt sadas lund ja moodustus lumikate.
Poolemeetrised hanged
Muld hakkas pikkamööda külmuma, jõudes Jõgeva ümbruse põldudel külmuda maksimaalselt 6…8 sentimeetrini. Kui tavaliselt vabanevad Jõgeva kandis põllud talvisest püsivast lumest 22. märtsi paiku, siis tänavu sadas pärast seda kuupäeva kogu talve kõige paksem lumi alles maha.
25. märtsi õhtupoolikul algas tugev lumesadu ja tuisk, mis kestis mitu päeva. 25. märtsi hommikul oli lund maas ainult õhukese kihina, järgmisel hommikul mõõdeti lume paksuseks aga juba 15…20 sentimeetrit. Kohati kuhjas tuul kokku ligi poolemeetrised hanged. Järgnev päev andis veelgi lumelisa ja maksimaalne lume paksus ulatus ilmavaatluspunktides 20…40 sentimeetrini.
Rohkest lumest oli liiklus häiritud, samas aga valmistas see palju rõõmu lastele ja suusahuvilistele.
Seda rõõmu ei jätkunud aga kuigi kauaks, sest juba märtsi lõpuks oli lumi uuesti põldudelt läinud. Märtsi- ja aprillikuu vahetusel võis näha ainult üksikuid lumelaike varjulistes kohtades või endiste hangede asemetel; metsa all lumi veel püsis.
Märtsi lõpp tõi sinililled
Paastukuu viimasel päeval oli sooja 13…15 kraadi. Selline soojus meelitas uuesti liblikad jt putukad talvistest peidupaikadest välja. Päikesepaistelistes kohtades õitsesid esimesed paiselehed ja sinililled. Hoogustus vahtra- ja kasemahla jooks.
Märtsi keskmine õhutemperatuur oli tavapärasest enam kui kolme kraadi võrra kõrgem ja see oli juba neljas keskmisest tublisti soojem kuu järjest.
Talvekuudest kujunes tänavu ainult november tavapärasest külmemaks ja sedagi ainult poole kraadi võrra.
Viimase 86 aasta kõge soojem talv
Kogu lõppev talv oli viimase 86 aasta kõige soojem. Talve kõige madalamaks õhutemperatuuriks mõõdeti jaanuari algul -14,7 kraadi ja veel kunagi varem pole vaatlusreas terve talve minimaalne õhutemperatuur Jõgeval nii kõrge olnud.
Senine kõrgeim kogu talve minimaalne õhutemperatuur esines 1994-1995. a talvel — -17,3 kraadi, mis tookord mõõdeti juba detsembri keskpaiku. Negatiivseid ööpäeva keskmisi õhutemperatuure kogunes talve kestel märtsi lõpu seisuga tänavu -190 kraadi, mis on samuti senise vaatlusrea äärmusnäitaja, kuid samas väga lähedane 1991-1992. a talvel märtsi lõpuks kogunenud summale (-198 kraadi).
Nii sooja talve oli raske ette ennustada. MTÜ “Miinus 43,5” poolt välja kuulutatud 2007.-2008. a talve minimaalse õhutemperatuuri ennustamisel olid julgemad sooja talve ennustajad viiendate ja kuuendate klasside õpilased Jõgeva Gümnaasiumist. Kõige täpsemad olid Enrico Kallais (eksis 0,6 kraadi), Ardi Hääl (eksis 0,8 kraadi) ja Areta Claudia Marttila (eksis 1,2 kraadi).
Muutlik jürikuu
Milline on olnud Jõgeval viimase 86 aasta keskmisena aprillikuu ilm? Jürikuu on tuntud oma muutliku ilma poolest. Kuu jooksul vahelduvad harilikult talvised lörtsisajused perioodid soojade päikesepaistelistega. Veel jüripäeval on tuisanud ja sadanud maha enam kui 30 sentimeetri paksune lumi, kusjuures hanged ulatusid ligi meetrini (1988. aastal). Äärmustemperatuurideks on mõõdetud aprillis +27,1 kraadi 2000. aastal ja -23,7 kraadi 1956. aastal.
Laine Keppart,
Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog-ekspert
