Teisiti oli see 1970.-80. aastatel, mil Jõgeva Keskkoolis sai traditsiooniks sõprusfestivalide korraldamine. Vastukülaskäigud andsid meie linna noortele reisivõimalusi. Nii sai Jõgeva delegatsioon käia Riias, ühes Leedu väikelinnas, Kiievis, Peterburis, Arhangelskis, Moskvas.
Esimene festival toimus Jõgeva Keskkoolis 1974. aasta 23. ? 25. märtsini. Külalised olid kutsutud Kiievist, Kaunasest, Riiast ja Leningradist. Festivali presidendiks valiti praegune Jõgeva linnapea Viktor Svjatõsev ja abiliseks Sirje Sõmer.
Külalised saabusid Tsaika-rongiga. Kogu jaama perroon lausa kihas Jõgeva Keskkooli õpilastest ja õpetajatest. Külalised majutati õpilaste ja õpetajate kodudesse.
Järgmise päeva hommikul kuulutasid fanfaarid festivali algust. Orkestri saatel sisenesid kooli saali külalisdelegatsioonid. Festivali avas president Viktor Svjatõsev, seejärel võtsid sõna tolleaegne kooli direktor Vello Namm, haridusosakonna juhtaja Ants Eglon, lastevanemate komitee esimees Heino Ilves, õpilastest Ülle Täht ja Sirje Sõmer.
Seejärel esinesid külalisdelegatsioonide esindajad, räägiti sõprusest ja hästi õppimisest, mis toob kasu kõikidele. Jagati vastastikku kingitusi.
Pärast festivali avalikku avamist järgnes kontsert, kus Jõgeva Keskkooli koorid ja ansamblid esinesid külalistele rahvalike lauludega Kaarel Tetsmanni ja Malle Vadi juhtimisel.
Esitati vene keelde tõlgitud katkendeid ?Kalevipojast?, luuletustega esinesid Ene Sööt, Tiina Tuhk jt. Sama päeva õhtul esinesid külalised oma isetegevusnumbritega, tants ja laul kestsid hiliste õhtutundideni.
Järgmistel päevadel tutvuti Jõgeva linna ajalooga ja korraldati spordivõistlused võrkpallis ja korvpallis. Festivalide ajal käidi ka Tartus ning külastati etendusi Vanemuise teatris. Kõik külalised said kingiks meie õpilaste valmistatud kootud tuttmütsid ja albumid piltidega festivalist. Jõgeva õpilased said lihvida oma keeleoskust.
Festivali presidentideks on hiljem olnud Raivo Hansen (1977), Erkki Moont (1980), Aleksander Kibal (1983).
Sõprusfestivalide tulemusena tihenesid sõprussidemed erinevate koolide vahel, tutvuti erinevate riikide kultuuriloolise minevikuga, ajalooga, tihenes kirjavahetus.
Siinkirjutajal on tänaseni säilinud kirjavahetus Atis Skalbergiga, kes oli sel ajal Riia 28. keskkooli kirjandusõpetaja ja töötab praegu Riia raadios ja televisioonis.
Sel ajal pandi alus ka sõpruskohtumistele klasside vahel. Eriti on mul meeles kohtumised Riia 28. Keskkooliga, mil õpilased esinesid laulude ja tantsudega ning mängisid korv- ja võrkpalli. Parimad Jõgeva Keskkooli sportlased Alo Mattiisen ja Ilmar Oja võitsid alati korvpallis. Võrkpallis aga kaotasime, seega jäi viik püsima.
Tänapäeval saavad noored rohkem liikuda, võimalused ekskursioonideks on avaramad ega piirdu enam Eesti ja naaberriikidega, on jõutud ka Itaaliasse ja kaugemalegi.
Seoses Euroopa Liitu astumisega on võimalik vastavalt huvidele ja võimalustele külastada kõiki Euroopa riike.
EINO VESKIS,
ajalooõpetaja
