Paar nädalat tagasi olid sealsamas Kuremaa lossis maavanema kutsel mäletatavasti koos nõukogude-aegsete suurmajandite juhid. Nüüd oli seltskond osalt sama, sest mõnigi toonane majandijuht on endiselt “rivis”. Jõgeva Sordiaretuse Instituudi asedirektori Vahur Kuke diagrammidega illustreeritud ettekanne 13 viimase aasta suundumustest Eesti põllumajanduses oli seetõttu mõnede jaoks juba kuuldud-nähtud asi, aga ega küll küllale liiga teinud. Kukk lõpetas oma mureliku, ent mitte ilma rõõmustavate “rosinateta” (rapsi võidukäik, piimatoodangu hüppeline tõus lehma kohta) tõdemusega, et oskuste poolest on Eesti, sealhulgas Jõgevamaa põllumees igati võimeline Euroopa ametivendadega konkureerima. Neid oskusi ei tohi ainult Euroopa Liidu toetusi jahtides ja hõlptulu võimaldavaid võltsskeeme konstrueerides tuulde lennata lasta.
Maavanema küsimusele, kuidas maavalitsus saaks põllumajandusettevõtjatele toeks olla, tuli mitmeid vastuseid. ASi Pajusi ABF juhataja, Pajusi vallavolikogu esimees Lembit Paal arvas, et eelkõige saaks maavalitsus ohjeldada liiginnukaid ametnikke, kes ettevõtjaid nöökima kipuvad.
“Siiani oleme me tegelikult pigem vegeteerinud, alles nüüd hakkab kätte jõudma aeg, mil tahaksime tõsiselt arenema hakata. Bürokraatlikult kirjatähte järgivad ametnikud, kes iga kell valmis mingit ettekirjutust vormistama, võivad aga meie teele teinekord päris suuri takistusi veeretada. Maavalitsus võiks aidata neil õppida olulist ebaolulisest eristama,” arvas Lembit Paal.
Hüsteeriata
Tema meelest ei peaks ei maakond ega ka omavalitsused endale hüsteeriliselt turismi jms näol uusi väljundeid otsima. See, et kaupmees mõne sendi rohkem teeniks, pole tema meelest nii oluline, olulisem on see, et säiliksid mõnusad vaiksed paigad, kuhu asjalikud eesti inimesed tahaksid endale kenasid maakodusid rajada, sest kui maale tuleb selliseid asjalikke inimesi, siis on põllumajandusettevõtetel ka, kellele toetudes edasi areneda. Paali sõnul kummitab Põltsamaa kandis nimelt juba tõsiselt tööjõupuudus. Veel saab maavalitsus Paali arvates õla alla panna seal, kus probleemi lahendus seisab mõne teejupi või elektriliini rajamises.
Mõtet, et maavalitsuse üheks rolliks võiks olla liigagarate ametnike innu jahutamine, nende ettekirjutuste analüüsimine ning abi normatiivide tegeliku eluga kooskõlla viimisel, toetas ka riigikogulasest endine majandi- ja vallajuht Mati Kepp. Jõgeva Maaparandusbüroo juhataja Ilmar Tupits avaldas aga arvamust, et riigistruktuuride koostöö maakonnas oleks vaja paremale järjele saada, maavalitsuselt vajaksid aga nii ettevõtjad kui ka omavalitsused jt senisest suuremat abi struktuurifondidest raha taotlemisel.
“Selles asjaajamises on välja kujunenud väga kindel kord ja spetsiifiline bürokraatlik keel ning see, kes neis asjus “kodus” pole, võib jääda toetuseta, olgu tema idee siis kuitahes hea. Üksnes soovitusest, et rahataotlemiseks vajalikud juhised saab siseministeeriumi koduleheküljelt, jääb ses situatsioonis paraku väheks,” ütles Ilmar Tupits.
Tööd tuhandele
Tegelikult kasvas arutlus maavalitsuse ja põllumajandusettevõtjate koostöö võimalustest üle kogu Jõgevamaa tulevikku käsitlevaks mõttevahetuseks. Enamjaolt oli see Jõgevamaa kestmist toetav, OÜ Härjanurme Mõis tegevdirektor Mart Tooming aga soovitas maavanemal koos oma meeskonnaga välja uurida, miks Puurmani, Tabivere ja Pala vallas on tekkinud tugev Tartumaaga liitumise tendents.
Uus maavanem on seadnud endale eesmärgiks tuua oma suurematele kohtumistele eri alade inimestega kogu Eesti mastaabis mõju omavaid ärimehi ja avaliku elu tegelasi. Kui endiste majandijuhtide kokkusaamisel viibis ASi Kommest Auto juht Toomas Rüütmann, siis praeguste põllumajandusjuhtide ees oli ASi Kalev juhataja Oliver Kruuda. Tema mõttevahetus Jõgevamaa põllumeestega kujunes vägagi sisukaks: müüvad ju paljud siinsed piimatootjad oma piima ASile Kalev kuuluvatele Paide ja Tallinna piimatööstustele. Ning saavad selle eest meie oludes head hinda ? 4 krooni kilost.
Küsimusele, miks uus maavanem juba esimesel ametis oldud kuul kaks korda põllumeestega kohtunud on, pole raske vastust leida: Jõgevamaa on eelkõige põllumajanduspiirkond ja vähemasti lähitulevikus ka jääb selleks. Kõige paremini iseloomustab seda ehk kohtumisel viibinud Eesti Ühispanga Jõgeva kontori juhataja Tiina Erebi tõdemus: kui Ühispanga grupi kui terviku portfellis moodustab tehingute maht põllumeestega vaid kolm protsenti, siis Jõgeva kontori puhul on see protsent tervelt kümme korda suurem. Vahur Kuke ettekandest selgus, et põllumaa pindala ja põllumajanduse standardkogutulu (kogutoodangu rahaline väärtus, millest on lahutatud selle tootmiseks vajalikud muutuvkulud) poolest on Jõgevamaa Eesti maakondade hulgas kuuendal kohal. Jõgevamaa Tootjate Liidu juht Urmas Ingver juhtis aga tähelepanu sellele, et Põltsamaa vald on Eesti kõige suurema piimakvoodiga vald, et Jõgeva vald on selles edetabelis viiendal kohal ning et ühtekokku annavad üleeile Kuremaal koos olnud meeste juhitud ettevõtted tööd umbes tuhandele jõgevamaalasele.
RIINA MÄGI
