Teisipäeval käis Jõgeva Haigla geenivaramu andmekogumise kabinetis verd andmas 14 Jõgeva maavalitsuse töötajat.
“Võimalus geenidoonorina verd anda on tänuväärne ettevõtmine, mis võimaldab saada vajalikku infot terviseseisundi kohta ja vastavalt selle õigesti käituda, et ühest või teisest haigusest hoiduda,” ütles maavanema sekretär Terje Jürgenson.
Maavanem Aivar Kokk oli kutsunud seda protseduuri sooritama ka oma ema Heldi ja 93-aastase isa Raimund Koka, kes on vanim geenidoonor Jõgevamaal ja võimalik, et ka kogu Eestis.
Pärast vereandmist ütles Raimund Kokk, et see protseduur polnud valus ja enesetunne on üsna hea. Meditsiiniõe Silvi Männiku sõnul on Raimund Kokk oma kõrgele eale vaatamata vitaalne, vaimuerk ja hea huumorimeelega.
Maavanem Aivar Kokk ütles, et geenidoonorina käisid verd andmas neliteist Jõgeva maavalitsuse töötajat. “Mina otsustasin tulla koos oma isa ja emaga. Oleme kogu perega otsustanud hakata geenidoonoriteks. See võimaldab saada enda ja ka laste ning lastelaste huvides täpsemat teavet oma terviseseisundi ja seda ohustavate haiguste kohta. Tahavad ju teisedki meie suguvõsa liikmed jõuda sama kõrge vanuseni nagu mu isa Raimund või 96 aastane emapoolne vanaema Erna. Rõõm on märkida, et Jõgeva Haiglas on geenidoonorite teenindamine suuresti tänu Silvi Männikule ja Angelika Põldesele hästi korraldatud. Soovitaksin kõigil jõgevamaalastel geenidoonoriteks hakata,” rääkis maavanem.
Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu andekogumise projektijuhi dr Kadri Lilienthali sõnul on Eestis praeguseks 25 000 geenidoonorit, kellest on Jõgeva haiglas andnud verd ligi 250 inimest. Geenidoonorite vereproovid saadetakse Tartu Ülikooli ja edasi Eesti Geenivaramusse, kust verest eraldatakse erinevad komponendid nagu plasma, punased ja valged vererakud.
Kadri Lilienthali sõnul on geenidoonoril tulevikus võimalik soovi korral saada personaalset tagasisidet oma terviseriskide kohta.
“On teada, et üks ja sama ravim mõjub erinevatele inimestele erinevalt. 30 protsendil avaldab ravim soovitud toimet, 30 protsenti ei tarvita ravimit vastavalt ettekirjutusele ja seetõttu ei avalda ravim vajalikku toimet, 30 protsenti järgib küll ettekirjutusi, kuid ravim millegipärast ei toimi. 10 protsendil ravimi kasutajatest tekivad aga tüsistused. Juba praegu on teada ravimid, mis toimivad ainult kindla geenikombinatsiooni puhul,” rääkis ta.
Kadri Lilienthal toonitas, et geenidoonoriks saamisel pole ühtegi vastunäidustust. “Geenidoonoriks võib saada iga täisealine inimene, ülemist vanusepiiri pole, samuti ei ole oluline ka põetud haiguste arv.
Jõgevamaal tegelevad geenidoonoritega lisaks Jõgeva Haiglale veel perearstid Malle Koppa, Riho Pettai, Inna Lindmäe ja Küllli Paal. Rohkem infot andmekogumise kohta mujal Eestis saab internetist aadressilt www. geenivaramu.ee.
JAAN LUKAS
