Raamatu teadustoimetajateks on tuntud teadlased Juta Habermann, Tarmo Timm ja akadeemik Anto Raukas ning artiklite autoriteks ligi kuuskümmend teadlast Maaülikoolist, Tartu Ülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist, Tallinna Ülikoolist, kuid ka Hollandist ja Venemaalt.
Monograafia “Peipsi” saatesõnas on kirjutatud, et järv on olnud vähemalt tuhat aastat looduslikuks piiriks Eesti ja Venemaa vahel, ammu enne nende riikide vormilist teket. “Tema ääres elati juba keskmisel kiviajal. Peipsi on olnud kauba- ja sõjatee viikingiajast saadik. Säilinud maakaartidel on seda kujutatud alates 16. sajandist.”
Raamatu üks teadustoimetajaid, akadeemik Anto Raukas märkis, et viimane monograafia Peipsi kohta ilmus 1999. aastal. ?Nüüd on sellest möödas ligi kümme aastat, kuid järvega seotud teadmiste ja teaduslike probleemide hulk järjest kasvab. Oli õige aeg uue Peipsi teemalise raamatu väljaandmiseks, mis sai ka sisult täiuslikum kui varasemad,” märkis ta.
Raukase sõnul kajastatakse raamatus ka mitmeid valuküsimusi. “Mõelda oleks tarvis sellele, et lähema kümne aasta vältel tõuseb oluliselt Peipsi veetase. Järve ökoloogilise seisundi huvides tuleks ergutada häid naabreid Venemaal, et Pihkvas ehitataks välja puhastusseadmed. Reguleerida oleks tarvis ka kalapüüki, mida mõjutab ülepüük. Peipsi seisundi parandamise nimel peaksid mõtlema ja tegutsema väga paljude erinevate alade spetsialistid,” lisas akadeemik.
Anto Raukas avaldas arvamust ka kavatsuse kohta ehitada Mustveesse ja Omedusse nüüdisaegsed sadamad. “Peipsi on olnud iidsetest aegadest tuntud veetee. Ka tänapäeval tuleb sellel järvel oluliselt elavdada nii reisiliiklust kui ka kaubavoogude liikumist. Seega tuleks ellu viia ka projektid, et reisiliiklus Peipsile võiks alata juba Narvast või Narva-Jõesuust. See suurendaks oluliselt välisturistide laeva- ja paadireise mööda Peipsit,” lisas teadlane.
Monograafia projektijuht Juta Habermann märkis, et Peipsi on üldse Euroopas praeguseks kõige paremini uuritud järv. “Äsjailmunud monograafia peaks aga kindlasti tõlkima ka inglise ja vene keelde. Vene keeles polegi viimasel ajal põhjalikumat käsitlust Peipsist välja antud,” lisas ta.
Monograafias “Peipsi” on peatükid Peipsi nõo aluspõhjast, Peipsi nõost jääajal, Peipsi järve valgala reostuskoormusest ja jõgede veekvaliteedist.
“On teretulnud, et raamat annab väga põhjaliku ülevaate ka Peipsi kaladest ja kalapüügist, kindlasti saavad sealt olulist informatsiooni ka kalurid ja kalandusvaldkonnaga tegelevad ametnikud,” ütles esitlusel osalenud Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu juhatuse esimees Urmas Pirk.
JAAN LUKAS
