Tänavu valmivad varased ja hilised maasikasordid kõik samal ajal, eks seetõttugi on marjade turustamine üsna keeruline. Turul ja otse inimestele müüvad maasikakasvatajad oma toodangut vähe. Enamik marjadest läheb ikka kokkuostjatele, kust need toitlustusfirmadel edasi müüakse, näiteks jogurti, moosi, jäätise ja palju muu jaoks.
Kuremaa maasikakasvataja Illimar Uku viib marjad ise kokkuostjatele, seetõttu saab ta ehk pisut paremat hinda. Tema sõnul maksti hooaja algul maasikakilost kuni 35 krooni, praegu saab ilusate marjade kilo eest 28 krooni. Kodust aga viivad inimesed marjad ka 15 krooniga kilo.
Kokkuostjad võtavad tema sõnul hinna kohe alla, kui maasikad on sortimata või väikesed.
Samuti Kuremaal maasikaid kasvatava Merike Kompuse sõnul on ka saagi realiseerimisega probleeme. “Mitu aastat tagasi ostis Ösel Foods soodsalt maasikaid, nüüd ei osta enam ka Saarioinen,” rääkis ta.
Kompuse sõnul on paljudel Jõgevamaa maasikakasvatajatel plaan kasvupinda vähendada või see töö hoopis lõpetada.
Tema nägi Tallinnas müügil ainult Poolast, Lätist ja Leedust toodud maasikaid, kodumaist marja võis tikutulega taga otsida.
Eesti kasvatajatel aga pole oma marju kuhugi müüa. Tootjatel oleks tema hinnangul aeg ühineda, et kauplustele ning teistele ostjatele suuremaid koguseid pakkuda. Samuti oleks aeg mõelda oma külmhoone peale, kus saaks külmutatud marju säilitada.
Moosi keedetakse väga vähe
Jõgeva turuplatsil maasikaid müünud inimesed rääkisid, et eelmisel aastal oli maasikate läbimüük palju suurem. Siis ostsid paljud ikka viis kuni kümme kilo korraga sissetegemiseks ja sügavkülma panekuks. Kuid nüüd ostetakse marju oluliselt vähem, sest suhkru kallinemise tõttu enam eriti moosi ei keedeta. Enamasti ostetakse kilo või pool, et suvemarjadest maitse suhu saada.
Turult maasikaid ostnud Mare ütles, et tema ostis ka varem ühe tuttava kasvataja käest marju moosi tegemiseks ja külmapanekuks. Eriti maitsevat talle isetehtud toormoos, kuhu läheb palju suhkrut. Nüüd ei pidavat see aga suhkru kõrge hinna tõttu eriti ära tasuma.
Marjakorjajate leidmisega probleeme
Marjakorjamine ei ole eriti tasuv ja samas on küllalt raske töö, mistõttu ei taheta seda eriti teha ja tööjõudu jääb mitmel pool puudu. Kasvatajad ütlevad, et kõige hinnatum on kohalik tööjõud, keda ei pea kuhugi vedama.
Sellepärast konkureerivadki kõik lähestikku tegutsevad maasikakasvatajad kohalikule tööjõule. Kuid mõnel kasvatajal on välja kujunenud kindlad korjajad, kes igal aastal nende juures tööl käivad. Kui vedada kusagilt kaugemalt töölisi, läheks see küllalt kalliks. Kuid kel häda käes, sellel tuleb nii tehagi.
Mõnel kasvatajal on aga nii palju töösoovijaid, et osadele tuleb isegi ära öelda. Peamiselt on marjakorjajateks koolilapsed alates kümnendast eluaastast, kuid on ka palju täiskasvanuid.
Kaiaveres perekond Vuksi talus marjakorjajate leidmisega probleeme pole, samuti pole töötajate leidmisega muret Kuremaal ja Vaimastvere kandis.
Vihmased ilmad tõid suurema saagi
Kasvatajate sõnul on vihm marjadele halvasti mõjunud, sest palju on hallitust, kuid maasika kasv ja saagikus on tänavu üle keskmise.
Perekond Vuksi maasikakasvatustalu perenaine Taimi ütles, et paljud marjad on mädanenud ja hallitanud. Tänavune saak tuleb tema hinnangul vihma ja niiskuse tõttu eelmise aastaga võrreldes kesisem.
Kuremaa maasikakasvataja Illimar Uku märkis aga, et vihm on väga vähe saaki mõjutanud. Kuiva ilmaga oleks asi palju hullem olnud. “Eelmisel aastal oli saak näiteks palju kesisem,” märkis ta.
Vaimastvere kandis marjakasvatamisega tegeleva Rauli sõnul on halva ilma tõttu kadu umbes viisteist kuni kakskümmend protsenti loodetud saagist. Saak on eelmisest aastast märgatavalt halvem, kuid tänavusi ilmaolusid arvestades siiski väga hea.
Kuiv kevad tekitas juba kartuse, et tuleb väga põuane aasta. Istutusperioodil oli ilm äärmiselt kuiv, sageli oli öökülmasid. Marjakasvatajad olid seetõttu hädas, sest taimed olid olemas, aga polnud istutusilma.
Sademeterohke juuni ja juuli algus on olukorra põldudel teistpidi keeruliseks teinud. Maapinna vesisuse tõttu on niitmine mitmeid kordi edasi lükkunud ja rohi juba vahepeal päris suureks kasvanud. See omakorda lükkab aga edasi marjade valmimise aega.
Vihm raskendab ka korjamist, sest märgi marju ei taheta kokkuostu võtta, kuna need riknevad kiiremini. Seetõttu ei saa kasvatajad kindlatel kellaaegadel korjamist korraldada, vaid peavad seda tegema vihma vaheaegadel, kui tuul on marjad ära kuivatanud. Sellised tööpäevad pole aga eriti vastuvõetavad korjajatele.
LISALUGU
Odavaim on osta maasikaid otse kasvatajalt
Otse kasvatajate käest ostes saab maasikaid odavamalt, paljudes kohtades pakutakse ka võimalust, et ostja endale marjad ise korjab. Nii saab marjad korjamistasu võrra soodsamalt.
Inimestel on võimalik maasikaid osta näiteks ka mitmetes bussijaamades ja Raja külas teeäärsetelt müüjatelt Mustvee lähedal, kus marjade kilohind on keskmiselt viis krooni madalam.
Jõgeva turuplatsil on maasika keskmine hind selle nädala lõpul kakskümmend viis krooni, kuid Tartu turult saaks maasikakilo kahekümne krooniga. Pärnu või Võru turul on maasikakilo hind aga koguni kolmkümmend krooni.
EEVA PAJUMÄGI
HELVE LAASIK
