Pühapäeval pühitses Maarja-Magdaleena kogudus oma kirikus uue, 204 000 krooni maksma läinud kirikukella. 350 kilogrammi kaaluv pronksist kell on valmistatud Saksamaal ja ostetud enamasti koguduse raha eest, 10 000 krooni laekus ka annetustest. |
Uue kirikukella pühitses Maarja-Magdaleena koguduse hooldusõpetaja ja titulaarpraost Eenok Haamer. Kella kaunistab tekst: “Au olgu jumalale kõrges”. “Need sõnad kutsuvad meid jumalat austama,” ütles diakon Aivo Prükk.
“1885. aastal valmistatud kell oli oma aja ära elanud ja mõrade tõttu muutus selle kõla ebakvaliteetseks. Minu teada valmistatakse kirikukelli Euroopas Tšehhis ja Saksamaal. Meie otsustasime tellida kirikukella Saksamaalt Vestfaalist Toomas Mäevälja Orelitöökoja vahendusel. Orelitöökoja spetsialistid käisid ka kella paigaldamas ning abiks olin neile koos kohaliku mehe Arvo Kahaga. Kella projekteerimisel võeti suuruse poolest eeskujuks senine kell, mida praegu hoitakse kiriku saali tagaosas. Helid reguleeriti aga 1744. aastal valmistatud väikese kella helide järgi,” rääkis Prükk kella saamisloost.
Sajaastmeline trepp
Maarja koguduses on kellalööjateks Fried Kool ja Ilme Roosmäe. “Kellade juurde pääseb sajaastmelist treppi mööda. Algul tundus trepp järsk ja ronime pingutav, kuid nüüd hakkan sellega järjest rohkem harjuma,” ütles Ilme Roosmäe, kes peab kellalööjaametit teist aastat.
Tema sõnul on Maarja-Magdaleena koguduse kellad saanud kannatada ka inimeste rumaluse ja vandalismi tõttu. “Teise maailmasõja aastatel hakkasid religiooni suhtes vaenulikult meelestatud mehed kirikukella ja torni kuke pihta märki laskma, mõlemates võib märgata kuuliauke,” rääkis Roosmäe.
Juba lähitulevikus oleks Maarja-Magdaleena kirkus vaja hädasti ulatuslik remont teha. “Kõige suurem mure on, et kiriku lae ja katuse korda saaksime. Praegune katus on kohati lausa läbipaistev. Samuti vajaks värvimist torn, kusjuures see töö eeldab spetsiaalse väljaõppe saanud ja alpinismikursustel osalenud mehi,” rääkis Aivo Prükk.
Kiiresti vaja uusi aknaid
“Kiriku renoveerimiseks on kindlasti vajalik tihe koostöö Muinsuskaitseametiga. Esmaseks tööks, mis kõige kiiremini enne talve tulekut ära teha tuleks, on aga uute akende paigaldamine. Otsustasime selle töö õnnestumise huvides koos Tabivere vallavanema Aare Aunapiga vastutuse endale võtta,” lausus pühapäevasel jumalateenistusel viibinud maavanem Aivar Kokk.
Kirik on tõepoolest halvas seisus. Kui arvestada, et viimane põhjalik remont tehti siin 1937. aastal enne kiriku ümberehitamise 50. aastapäeva, pärast seda on 1976. aastal vahetatud katusekate põhjaküljel ja 1980. aastal lõunaküljel, siis pole ka imestada.
Maarja-Magdaleena kirikut on esmamainitud 14. sajandil Palamuse abikirikuna. Liivi sõjas võlvid kaotanud kirik taastati 17. sajandil. 1885–87 rekonstrueeriti kirik G. H. Beermanni juhendamisel neogooti vormides. 1880. aastatel ei rahuldanud kirik enam koguduse vajadusi: ei mahutanud sageli kõiki kirikulisi, sisekujundus ei olnud küllalt pidulik, puudus torn.
Tol ajal ehitati Eestis rohkesti uusi ja tehti ümber vanemaid kirikuid. Seda võimaldas ka Maarja-Magdaleena kihelkonna majanduslik olukord ning kirikukonvent otsustas ette võtta kiriku põhjaliku ümberehituse. Maarja-Magdaleenas oli tol ajal õpetajaks Tartumaa praost Woldemar von Mickwitz (Maarja-Magdaleenas 1843–1892).
Kirik ehitati ida suunas kooriruumi võrra pikemaks ja uude ossa paigutati altar. Sellega suurenes pikihoone nii, et pärast ümberehitamist oli võimalik paigutada kirikusse 700 istekohta. Ehitati käärkamber ja kiriku läänepoolsesse otsa torn. Kiriku põhjapoolne sissekäik sai eeskoja ja kogu kirik suuremad aknad.
JAAN LUKAS