Aprilli algusest alustas Maanteeamet kahel katselõigul sõidukiiruste määramise metoodika pilootprojektiga, kus rakendatakse eelkõige ohutusest lähtuvaid ühtseid põhimõtteid. Jõgevamaad puudutab see Jõhvi–Tartu–Valga maanteel.
Pilootprojekti eesmärk on viia maanteelõikude kiirusrežiim vastavusse liikluskeskkonnaga, arvestades tee funktsiooni ja parameetreid, liiklussagedust, liikluse koosseisu ning teega piirnevat maakasutust.
„Katselõikudeks valisime lõigud Tallinna–Rapla–Türi maanteel ja Jõhvi–Tartu–Valga maanteel, kus eelmisel aastal mõõdeti kiiruseid ja jälgiti liiklejate käitumist. Neis kohtades vahetatakse olemasolevad liiklusmärgid uute vastu, et kiirused oleksid vastavuses liikluskeskkonnaga,“ märkis Maanteeameti sõidukiiruste ekspert Kauri Ääremann.
Kiirus lubatust suurem või väiksem
Sõidukiiruste määramise metoodikaga tahab Maanteeamet muuta sõidukiirused liiklejale arusaadavamaks ning ohutumaks, vähendades seeläbi liiklusõnnetuste riski. Pilootprojekti tulemusi võetakse arvesse metoodika täiendamisel.
„Eelmisel aastal läbi viidud kiiruste mõõtmised neil katselõikudel näitasid mitmeid tulemusi. Esines kiiruspiirangu alasid, kus mõõdetud sõidukiirused vastasid kehtestatud piirkiirusele ja kiiruspiirangu ületamisi oli pigem vähem. Teisalt esines kohti, kus tulemused olid vastupidised: mõõdetud sõidukiirused olid kehtestatud piirkiirusest suuremad,“ sõnas Ääremann.
Tegemist oli peamiselt üldisest piirkiirusest madalamate lõikudega (kus kiiruspiirang 50 või 70 km/h). „Kiiruste ületamise määr oli suuresti erinev ja tulenes konkreetsest keskkonnast. Esines kohti, kus kiirust ületati keskmiselt 5–9 km/h, kuid sõideti lubatud piirkiirusest ka 20 km/h kiiremini. See tähendab, et liikleja ei saa aru kehtestatud piirkiirusest. Sõidukiiruste määramise metoodika eesmärk on sellised kohad üle vaadata ning lähtudes ohutusest määrata liikluskeskkonnale vastavad sõidukiirused nii, et liikleja tajub selle loogilisust,“ rääkis sõidukiiruste ekspert.
Samuti esines kohti, kus enamik liiklejatest sõitsid kehtestatud piirkiirusest aeglasemalt, näiteks oli kiirus kehtestatud piirkiirusest kuni 10 km/h madalam. „Nende katselõikude põhjal oli selleks mõni 90 km/h kiiruspiirangu ala, kus peamiselt nähtavuse ja tee parameetrite tõttu valisid liiklejad madalama sõidukiiruse,“ tõdes Ääremann.
Maanteeamet ootab tagasisidet
Jõgeva maakonnas vähendas maanteeamet kiirust 90-lt 80-le Jõhvi–Tartu–Valga maanteel kilomeetritel 108,7–109,5.
„Katselõikudel laseme liiklejatel uue olukorraga harjuda, pärast mida hakkame uuesti mõõtma liiklejate sõidukiiruseid vastavalt uuele olukorrale. Eesmärgiga näha, kuidas liiklejad reageerivad muudetud kiirusrežiimidele ning kui loogilisena seda tunnetatakse. Pärast andmete kogumist, analüüse ja järelduste tegemist teeme otsuse, mis kujul sõidukiiruse määramise metoodikaga edasi lähme,“ rääkis Ääremann.
Lisaks ootab Maanteeamet ka sõidukijuhtide tagasisidet. See aitab näha, kuidas liiklejad reageerivad muudetud kiirusrežiimidele. See annab kõige objektiivsema ülevaate ja ka tagasiside toimuvast.
KERTTU-KADI VANAMB
