MTÜ Jõgevamaa Ühistranspordikeskus juhatuse liige Heldur Lääne ning Jõgeva maavalitsuse arengu- ja plaaneeringuosakonna majandus- ja transpordinõunik Eha Lukats kaitsesid maanteeametis taotlust riikliku dotatsiooni saamiseks ühistranspordi korraldamiseks ja arendamiseks Jõgevamaal. Lääne sõnul võib rahataotluse tutvustamist ja põhjendamist kordaläinuks lugeda.
Jõgevamaa Ühistranspordikeskuse juhatuse liikme Heldur Lääne sõnul toimus 15. mail järjekordne riikliku toetuse läbivaatamine maanteeametis. “Tava kohaselt esitatakse aasta lõpus taotlus kogu tuleva aasta peale, näidatakse ära detailne vajadus, põhjendatakse võimalikud lisanduvad kulud. Kevadel tehakse kokkuvõtted esimese poolaasta kuludest ja täpsustatakse teise poolaasta omad. Protsess meenutab mõneti eksamit, kus ühed küsivad ja teised vastavad, tegelikult on aga meie koostöö maanteeameti ühistranspordi osakonnaga olnud väga konstruktiivne ja asjalik. Tund-poolteist tihedat arutelu tähendab maakonna jaoks kindlalt tagatud rahastamist, ootamatuste vältimist ja võimalust reaalselt planeerida edaspidist. Elu pakub pidevalt mitmesuguseid lahendusi, nii häid kui mitte väga häid, ja pooleaastane intervall on paras aeg, et korrigeerida tehtut ning prognoosida võimalikku lähitulevikus.”
Lääne sõnul saab mõttevahetus maanteeametis igal aastal kirjalikult üles tähendatud, mis võimaldab nii mõnegi asja liigselt mälu koormamata uuesti üle rääkida. “Ilmselgelt on see riigile kasulik kokkuhoiu mõttes ja maakonnale oluline kindlustunde saamiseks oma tööd tehes. Ei tahagi meenutada aegu, kui sai esitatud võimalikult mahukad tegevusplaanid ja siis ärevusega oodatud, et kui palju seekord antakse ja palju selle eest teha saab,” lausus ta.
“Rahataotluse kaitsmisel peab end kokku võtma ja väike närv on sees, aga vormis hoidmiseks kulub seegi ära. Meil on Eha Lukatsiga välja kujunenud hea tandem, täiendame varasemat ettevalmistust ja seega pole argumentidest ja loogilistest põhjendusest puudu tulnud. See, mis toimub meie ühistranspordi vallas, ei ole raamatusse raiutud, vaid vajab pidevat mõtlemist ja tegutsemist. Seekord läks kõik korda. Et riiklik dotatsioon moodustab umbes seitsekümmend protsenti maakonna transpordikuludest, siis on see kaitsmine väga oluline, sest mida ei suudeta ära põhjendada, selleks raha ei eraldata. Kolmkümmend protsenti ühistraspordi toimimiseks vajalikest kuludest kaetakse omavalitsustest laekunud rahadega ja piletitulu arvelt,” rääkis Lääne. Tema sõnul teatatakse dotatsioonisumma eraldamisest maanteeameti käskkirjaga.
JAAN LUKAS
