Raamatu ?Maailma parim asi? pani Eesti Köitekunstnike Ühenduse tellimusel Sten Roosi nimelisele muinasjutuvõistlusele ja ajakirjale Hea Laps saadetud muinasjuttudest ja luuletustest kokku lastekirjanik Leelo Tungal. 22 autori hulka, kelle tekstid raamatusse pääsesid, olid kirjaniku tahtel sattunud ka Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpilane Villem Kraaner ning Puurmani Keskkooli õpilased Maali-Liina Kulla ja Teet Sinimets.
?Meile Villemiga oli see äärmiselt suureks ja meeldivaks üllatuseks, kui saime kutse rahvusvahelise köitekunstinäituse avamisele,? ütles Villem Kraaneri ema Ilme Kraaner, kes Jõgeva Ühisgümnaasiumis algklasside õppealajuhataja ametit peab. Tema mäletamist mööda ei saanud äsja VII klassi lõpetanud Villemi kirjutatud lugu ?Perekond jalatsid? kahe aasta tagusel Sten Roosi muinasjutuvõistlusel mingit auhinda, ent ometi osutus see valituks vahvasse raamatusse, mille köitmata poognad 130 näitusel Scripta Manent osalemise soovi avaldanud köitekunstnikule umbes pool aastat tagasi laiali saadeti.
Näitus avati täpselt lastekaitsepäeval ja avamispeol said raamatu ?Maailma parim asi? kingituseks ka selle noored autorid. Tõsi, neile kingitud raamatud olid tunduvalt tagasihoidlikumas köites kui näituseeksponaadid, ent ilusaks mälestuseks ühest vahvast ettevõtmisest on needki.
Kaks eripreemiat
Köide on küll iseseisev kunstiteos, ent hea köide lähtub siiski raamatu sisust. Nii et küllap lugesid USA, Belgia, Brasiilia, Hollandi, Islandi, Itaalia, Jaapani ja teiste maade kunstnikud eesti laste kirjutatud muinasjutud ja luuletused hoolega läbi: seda võimaldasid eestikeelsete juttude kõrval olevad inglisekeelsed tõlked. Tõendeid selle kohta, et ka meie laste tööd kunstnikele meelde jäid, võib leida näituselt: Eesti Kunstiakadeemia tudengi Helen Pau köite kaanelt vastu vaatav vares on ilmne vihje Maali-Liina muinasjutule ?Unevares?, Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengi Marju Tähe maja meenutava köite üheks koostisosaks oleval jalatsiriiulil näib olevat seos Villemi jutuga jalatsiperekonnast ning eesti kunstniku Eneli Valge arvuti emaplaatidest koosneval köitel on teatav seos Teedu ?Muinasjutuga karust ja jänesest?: seal ostavad ju peategelased kuninga juures teenitud eurode eest endale arvutid.
Mis meie maakonnas elavate kunstnike töödesse puutub, siis Tartu Kõrgema Kunstikooli nahakunstiõppejõud Kaia Lukats on jäänud endale truuks ja teinud taas n-ö kottraamatu (ta õpetabki aksessuaaride, sealhulgas kottide tegemist!), Jõgeva Gümnaasiumi ja Jõgeva Kunstikooli õpetaja Ene Kõnnussaare köide on traditsioonilisem, ent sellele annab erilise võlu kaane sisekülge kattev käsitsi tehtud paber. Nii Kaia kui ka Ene pälvisid rahvusvahelise koosseisuga ?üriilt eriauhinna. Neid anti välja ühtekokku 21, kolm peaauhinda ehk Kuldraamatu auhinda said samuti Eestit esindanud Külli Grünbach-Sein, Kaire Olt ja Jaana Päeva.
Sukkpüksid ja kommipaberid
Kui ma ise möödunud nädalal tarbekunsti- ja disainimuuseumi sattusin, kadus terve tund köitekunstinäitusel kui lennates: ehedal kujul osutusid eri maade kunstnike taiesed veel tunduvalt põnevamateks kui Villemi emalt laenatud näitusekataloogi piltidelt nähtuna. Küllap vallandus köitekunstnike fantaasia klassikaliste muinasjuttude elemente kaasaja Eesti eluga vaimukalt kokku miksivaid lugusid lugedes enamgi kui tavaliste köitekunstinäituste puhul: tavaliselt pühendatakse need ju mõne klassiku või kuulsa kaasaegse autori teostele. Sellest lähtuvalt kasutati traditsiooniliste naha, tekstiili ja paberi-papi kõrval väga palju ka kõikvõimalikke ?kreisisid? materjale, nagu näiteks eelpool mainitud arvuti emaplaadid, värvilised joogikõrred, metall, klaas, vilt, plastpärlid, sukkpüksid, värvipliiatsid, kommipaberid jne.
Näituselt lahkudes mõtlesin, et kui köitekunst nüüd just maailma parim asi ei ole, siis väga köitev kunst on see ometigi. Nii et kel Tallinna asja, mingu ka Laias tänavas asuvasse tarbekunsti- ja disainimuuseumi köitekunstinäitust vaatama: avatud on see seal 2. oktoobrini.
RIINA MÄGI
