Ühenduse tegevuse uue strateegia väljatöötamine oli peamiseks arutlusteemaks ka üleeilsel maakonna kodukandiühenduse koosolekul. Uued tegevussuunad on üle-eestilises liikumises Kodukant plaanis kasutusele võtta 2008. aastast alates. Senistesse on elu jõudnud teha juba üksjagu korrektiive. Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse esimehe Karina Kaarepere ja maakonna koordinaatori Pille Tuti sõnul on algusaegadega võrreldes kõige olulisemaks erinevuseks see, et koostöövõrgustiku loomise ja liikmete juurdetoomisega just enam tegelda ei tarvitse, sest praeguseks kujunenud on tugev ja ka liikmeskond on päris suur. Edaspidises tegevuses peaksid saama märksõnadeks kaasamine ja koostöö. See tähendab eelkõige, et maaelu arengu nimel tahetakse oma tegemistega kaasa haarata võimalikult palju kodupaiga koole, noorteorganisatsioone jt ning et senisest enam loodetakse koostööd teha ka omavalitsustega ja kohalike ettevõtjatega.
Asi võetakse ise käsile
Üht võimalust, kuidas kodupaiga elu paremaks ja huvitavamaks muuta, näeb Jõgevamaa Kodukandi Ühendus koostöö tugevdamises ja laiendamises kohaliku haritlaskonnaga. “Kui vanasti oli maal enamasti kooliõpetaja see, kes inimesed kokku viis, siis praeguseks on maaõpetaja kui selline kadunud. Pealegi sõidavad paljud õpetajad maale tunde andma ka linnadest ja niipea, kui tunnid lõppenud, on nad läinud. Üldse on koolid jäänud maal rohkem omaette ja kohalike seltside ning seltsingute tegevusest kuidagi kõrvale,” leiab Karina Kaarepere.
Seepärast ongi kodukandiühenduse liikmed ja seltside aktivistid otsustanud edaspidi ise asja käsile võtta ning koolidega ühendust pidama hakata. Plaanis on minna kohtuma kohalike kooliperedega, valgustada oma tegevust, ühtlasi tahetakse tänavuse kooliaasta jooksul selgitada noortele ka lähemalt, mida kujutab endast järjekordne VII Maapäev ehk maarahva parlament, mis eeloleval suvel korraldatakse Jõgevamaal. “Noortega tegelemist tuleb alustada ilmselt põhikooli vanemast astmest, kui noor inimene asub oma sihte seadma. Kahekümneaastane on juba oma valikud enamasti teinud,” leiab Pille Tutt.
Noorte kodupaigaga lähendamise eesmärki teenib suuresti ka seminar “Maanoored ja kutseõpe” 10. ja 11. novembril Tartus, mida koos üle-eestilise liikumisega Kodukant korraldavad Tartu- ja Jõgevamaa kodukandiühendused ja milles kutsutakse osalema mõlema maakonna noorte esindajaid. Kõne alla tuleb eelkõige valitud erialade seostamine kodukohaga.
Järjest enam on kohalikud seltsid asunud koos tegutsema ka kohalike noorte ja noorteühendustega. Häid näiteid on Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsil, Kamari Haridusseltsil jt. Härjanurme Maarahva Selts plaanib oma avatud noortekeskuse asutamist.
Ei ole riik riigis
Jõgevamaa Kodukandi Ühendus on tänulik omavalitsustele, kellest on saanud või saamas koostööpartnerid ühise eesmärgi nimel. Mõnedki omavalitsused on olnud ühenduse ja kohalike seltside ettevõtmiste kaasfinantseerijad. “On veendumusele jõutud, et tegelikult on see kõik ikkagi oma valla rahva heaks,” märgib Pille Tutt. Aastaid on külaliikumist toetatud Põltsamaa, Tabivere, Pajusi vallas ja mujal.
Kohaliku elu järjepidevuse arendamise ning traditsioonide säilitamise ja loomise kõrval üritavad kohalikud seltsid olla võrdväärsed partnerid omavalitsustele ja kohalikele ettevõtetele ning teha koostööd kõikide omakandi organisatsioonide ja seltsidega. “Me ei ole riik riigis,” kinnitab Karina Kaarepere.
Järjekordne kodukandiliikumise korraldatud koolitus toimub 3. novembril Sadalas. See puudutab sedakorda külamajade tegevust ja on sisuliselt samuti rajatud edasistele koostöövõimalustele. Käsitletakse piirkonna seltside ja seltsingute käsutuses olevate külamajade haldamist ning koostöövorme ja võimalikke kogukonnateenuseid ning nende edasiarendamist.
Tänaseks on selgunud ka kandidaadid Jõgevamaa Aasta Küla ning Aasta Sädeinimese nimetuse saamiseks. Selle kuu lõpus asub vastav komisjon nende väljaselgitamiseks ringkäiku tegema. Kokkuvõtteid tehakse pidulikult oktoobrikuu keskpaigas. Maakonnas parimaks osutunud küla esitatakse üle-eestilisele VII Maapäevale. Viimati tunnistati Aasta Külaks meie maakonnast Kamari ja Uljaste küla Lääne-Virumaalt.
VAIKE KÄOSAAR
