Läbi aegade on olnud maa eestlastele oluline. Selle nimel on naabrite ja mitmete välisvaenlastega suuremaid ja väiksemaid tülisid peetud. Maa on olnud eestlastele oluline ja sageli ka ainuke sissetulekuallikas. Maa omamine ja sellelt tulu teenimine on aktuaalne tänapäevani.
Samas jääb arvuliselt üha vähemaks neid maaomanikke ja rentnikke, kes maad põllumajandussaaduste tootmiseks kasutavad. Suuremad masinad võimaldavad aina väiksema tööjõu kuluga üha suuremaid pindu harida. Oluliseks on muutunud maa hulk, sest mida rohkem maad, seda efektiivsem on tootmine ja suurem ka kasum. Selline põllumajanduse intensiivistumise protsess ei ole muidugi omane ainult Eestile, vaid toimub ka igal pool mujal.
Deklareerimine toetuste saamise eeltingimuseks
<P align=justify>Aprillis lõppenud maade deklareerimine tõestas järjekordselt, kuivõrd oluline on maa eestlastele. Deklareerimise eesmärgiks oli teada saada, kui palju põllumajanduslikus kasutuses olevat maad Eestis üldse on ja kes on need füüsilised või juriidilised isikud, kes seda maad kasutavad (harivad, hooldavad). Maa deklareerimine on ka mitmete toetuste taotlemise eeltingimuseks.Deklareerimise eesmärgiks ei olnud selgitada, kes on maa omanik, sest üldjuhul on see niigi asjaosalistele teada. Paljudel libises kõrvust mööda info, et deklareerimine ei ole veel toetuse taotlemine, vaid eeltöö selleks, ja see tekitas hulgaliselt arusaamatusi.
Suurele hulgale põllumassiividest esitati deklaratsioone tunduvalt suurema pindala peale, kui on kirjas põllumassiivide registris. Nn. üledeklareerimine oli põhjustatud põhiliselt kahest asjaolust.
Paljudel juhtudel deklareerisid ühte ja sama põldu nii maa omanik kui ka maa tegelik kasutaja. Probleeme tekitas ka sugulastel ühisomandis olev maa ja vähemalt ühel juhul olevat asja selgeks proovitud rääkida lausa rusikate abiga. Teiseks suuremaks üledeklareerimise põhjuseks oli see, et ei teata oma põldude tegelikke (täpseid) pindalasid ja katastriandmete kasutamisel eksiti (katastriandmed näitavad ju tegelikult, kui palju üht või teist tüüpi maad katastriüksusel asub katastriüksuse moodustamise momendil).
Maa kasutamiseks pole alati kokku lepitud
Selgus ka, et paljudel juhtudel kus maa omanik ja kasutaja on erinevad, ei ole maa kasutamise tingimustes konkreetselt kokku lepitud, rääkimata kirjalike rendilepingute olemasolust. Välja tuli ka juhtumeid, kus mõned ?ettevõtlikud? ettevõtjad võtsid kätte ja deklareerisid kõik ümbruskonna põllud ära, ilma et nad tegelikult seda maad kasutaksid ? lihtsalt igaks juhuks.
Peale deklareerimise lõppu saadeti kiri kõigile neile, kelle deklareeritud põllud asusid üledeklareeritud massiividel. Ka sellest tekkis palju pingeid, sest nüüd said maaomanikud või rentnikud, kellel põllud samadel massiividel, teada, kui palju naaber maad deklareeris. Samas annab selline info võimaluse vältida üledeklareerimist toetuse taotlemise käigus.
Kokku käis maad deklareerimas Eestis 36 562 füüsilist või juriidilist isikut. Nendest ligikaudu 26 000 said kirjad üledeklareerimise kohta. Kõige enam deklareeriti maad Lääne-Virumaal ja kõige vähem Hiiumaal.
Käesolev aasta on esimene, kui Eestis jagatakse Euroopa Liidu pindalatoetust. Kuivõrd toetuse taotlemise tingimused erinevad mõningal määral eelnevatel aastatel jõus olnud Eesti teraviljatoetuse tingimustest ning ka taotlejaid on märgatavalt rohkem, siis probleeme ja pingeid jätkub. Teiste (?vanade?) liikmesriikide kogemused näitavad aga, et mida aasta edasi, seda vähem probleeme tekib. Loodetavasti läheb nii ka Eestis ja maa omanike ja rentnike vahelised probleemid lahenevad.
Kuigi toetustaotluste vastuvõtt põhiosas lõppes 15. juunil, on ka praegu veel võimalus taotlusi esitada. Küll aga väheneb peale 15. juunit esitatud taotluse puhul toetussumma 1 protsent päevas. Hilinenud toetustaotlusi võetakse PRIA büroodes vastu 9. juulini.
Ahti Bleive,
PRIA peadirektori asetäitja
