Osteoporoos ehk luuhõrenemine on maailmas üks sagedamini esinev krooniline haigus, mis Eestis on olnud aastaid aladiagnoositud. Selle haiguse ennetamine algab aga juba lapsepõlves.
Seoses inimeste eluea pikenemisega on osteoporoosist saamas suur probleem, mille ravi edukus sõltub õigeaegsest haiguse avastamisest ja ravi alustamisest. Eestis on see haigus sageli avastatud alles esimese luumurru tekkimisel.
Et juhtida inimeste tähelepanu ohtliku haiguse äratundmisele ja selle ennetusvõimalustele, on 20. oktoober kuulutatud ülemaailmseks osteoporoosi päevaks. Eesti Osteoporoosihaigete Liit korraldas sel puhul teavituspäevi mitmes paigas üle Eesti. Peeti tasuta loenguid ja need esimesed õnnelikud, kellel vedas, said ka kohapeal luutihedust mõõta – ilma perearsti saatekirjata.
Õige toitumine ja kehaline treening
Tartu Ülikooli Traumatoloogia ja Ortopeedia Kliiniku uuring näitab, et keskmiselt iga kolmas üle 50-aastane naine on juba haigestunud osteoporoosi ja arvestuslikult umbes 17 000 naisel on kliiniliselt väljendunud lülimurd: krooniline seljavalu, küür, kehapikkuse lühenemine.
Osteoporoosi tagajärjel muutuvad luud poorseiks ja hapraiks ning isegi väike trauma võib põhjustada luumurru. Kuid luuhõrenemist on võimalik ka edukalt ennetada ja juba tekkinud osteoporoosi on võimalik ravida, muutes toitumis- ja liikumisharjumusi ning kasutades vajadusel ravimeid.
Hea dieet sisaldab piisavalt kaloreid ja valke, süsivesikuid, rasvu ja vitamiine ning mineraale, eelkõige kaltsiumi ja D-vitamiini. Õige toitumine ja kehaline treening on oluline igas vanuses. Liigne arvuti taga istumine ja vähene liikumine lapsepõlves ja noorukieas annavad aga tuntavaid tagasilööke alles aastakümnete möödudes. Nii võib juhtuda, et praegused poisid on vanaks saades praegustest vanaisadest palju kehvema tervisega. Vanaemad ja vanaisad kui autoriteedid oma lapselastele võiksid neid õhutada rohkem liikuma, eriti hüppama. Üks tund arvutitööd peaks aga ideaalis olema kompenseeritud sama pikaajalise kehalise tegevusega.
Ravi on individuaalne
Suurel osal kõrge osteoporoosiriskiga inimestest, kellel on esinenud ka luumurd, on luuhõrenemine jäänud aga hoopis diagnoosimata ja seetõttu ei ole alustatud ka õigeaegset ravi. Ida-Tallinna Keskhaigla reumatoloogi dr. Karin Laasi kinnitusel sai Eestis 2007. aastal vastavat ravi 3410 haiget, mis on vaid 4 protsenti kõigist osteoporoosihaigetest.
Luuhõrenemise diagnoosimine on aga väga lihtne. Selleks määratakse luutihedus densitomeetri nimelise aparaadiga, mis mõõdab luutihedust reieluukaelas või selgroo nimmepiirkonnas madala kiirgustasemega röntgenkiirte abil. Luutihedust on võimalik mõõta ka randmepiirkonna densitomeetriga ja ultrahelil põhineva aparaadiga. Ultraheliaparaadi tulemuste alusel ei saa aga osteoporoosi diagnoosida ega ravi määrata. Luutiheduse uuring on ohutu ja valutu.
Ravi vähendab luumurruriski ja säilitab luude mineraalse tiheduse. Iga patsiendi ravi on individuaalne. Tuleb võtta ravimeid, aga muuta ka elustiili. Eriti oluline on sobilik kehaline treening, õige toitumine ja vajadusel ka kaltsiumi ja D-vitamiini sisaldavate preparaatide tarvitamine.
Osteoporoosi ravimite toime on aeglane ja seetõttu kestab ravi aastaid. Ravi kestuse otsustab arst.
Ravimitel ei ole enamasti tõsiseid kõrvaltoimeid, kuid nad ei mõju otsekohe, enamiku ravimite toime avaldub alles 6-12 kuu möödudes. Luutihedust mõõdetakse enne ravi alustamist ja ravi ajal 2-3 aasta järel.
Vananemisega seotud muredest
Paljud probleemid, mis algavad osteoporoosiga, on sageli seotud ka vananemisega. Kui nägemisteravus hakkab langema, hakkavad inimesed ka rohkem kukkuma, seetõttu soovitavad arstid kindlasti kanda sobivaid prille. Ööseks oleks mõistlik tuppa väike lamp põlema jätta, et kukkumist vältida. Vananedes kasutavad inimesed varasemast vähem seljalihaseid, nii väheneb aga lihaste vastupidavus. Seetõttu tuleb teha nii liikumisharjutusi kui ka kasutada abivahendeid, mis selga toestavad.
Vanematel daamidel soovitavad arstid valida niisugune rinnahoidja, mis selga toetab. Kehtib reegel, et vananedes muutuvad daami rinnahoidjatraksid toekamaks ja kingakontsad laiemaks. Loomulikult on väga olulisel kohal võimlemine, mis õpetab ka kukkumise ennetamist. Tähtsad on tasakaalu- ja venitusharjutused, kõige tõhusamad aga kepikõnd ja vesivõimlemine. Viimase puhul tuleb kindlasti jälgida, et vesi oleks piisavalt soe.
Rahvusvahelise Osteoporoosi Seltsi andmetel kasvas aastatel 1990-2000 reieluukaela murdude arv kogu maailmas 25 protsenti. Kõige rohkem oli reieluukaelamurde inimestel vanuses 75-79. Teised osteoporootilised luumurrud esinesid kõige sagedamini vanuses 50-59 ja nende arv vähenes vanusega.
Vanaduses saab luuhõrenemise vastu võidelda kolmel viisil: ravimite, liikumise ja abivahenditega. Viimaseid saab osta ja tellida abivahendikeskustest, kust tasub küsida näiteks puusakaitsmeid ehk turvapükse. Eestis pole neid seni propageeritud, kui Soomes on need olnud kasutusel 15 aastat ja hoidnud arstide sõnul ära neljandiku võimalikest kukkumisel tekkida võivatest luumurdudest.
Tartus saab luutihedust mõõta Ülikooli Kliinikumis (tel 7319100) ja Ortopeediakeskuses (tel. 7341903), vajalik on pere- või eriarsti saatekiri ja ettehelistamine antud numbritel.
JAANIKA KRESSA
