Sel suvel viibis neli Luua Metsanduskooli õpilast Soomes ja Austrias välispraktikal, mis röövis neilt küll kaks kuud suvepuhkust, kuid andis juurde hulgaliselt kogemusi ning parandas keeleoskust.
Leonardo da Vinci programmi rahastusega EQUFAS-i programmis osalesid Luua Metsanduskooli maastikueriala õpilased Kerdi Varm ja Liisa Klamp ning metsanduseriala noormehed Eugen Kaur ja Riino Männi. Riino oli praktikal Soomes, ülejäänud Austrias
Programmi eesmärk on lisaks erialaste oskuste täiendamisele ka iseseisvat mõtlemist arendada. Nimelt pidid õpilased enne lähetust kirjutama oma tööandjale CV ja motivatsioonikirja, kus tuli välja tuua oma tugevad ja nõrgad küljed ning kirja panna ka oma ootused töökohale ja kollektiivile. Lisaks tuli noortel sõidupiletid ja reisikindlustuspoliis endal muretseda. Veel tuli noortel enne minekut otsida endale tarvilikud kaardid, et kohapeal liikuda osata, ning uurida ka sihtriigi ja tööd pakkuva ettevõtte tausta.
Pikad ja väsitavad tööpäevad
Õpilaste CV-d ja motivatsioonikirjad saadeti välismaa koostööpartneritele, kes otsisid ettevõtteid, kus noored tööd saaksid. Praegune masu möllab kahjuks igal pool ning seetõttu oli ka tööandjate leidmine komplitseeritud. Kerdi sõnul nõudis nii pikaks ajaks välismaale tööle minek suurt julgust ning esialgu oli tal selle ettevõtmise ees pisuke hirm. „See motivatsioonikiri sai ka äärmiselt kiiruga kirjutatud,” tunnistas neiu.
Praegu teisel kursusel metsandust õppiv Riino Männi läks praktikale Soome koos Pärnu Kutsehariduskeskuses sama eriala õppiva noormehega. Et Soome pole kaugel, otsustati praktikale minna isikliku autoga, mis andis noormeestele ka pisut rohkem vabadust. Põhiliselt tuli metsa harvendada ja võsa lõigata. Töö ei olnud poistele võõras ega raske. Põhiliselt kestsid tööpäevad hommikul kaheksast õhtul neljani, kuid tööaja pikkust said nad ka ise valida.
„Tööriistad anti meile ettevõttest, kuid kui midagi katki läks, tuli ise parandada,” rääkis Riino, kinnitades samas, et õnneks ei suutnud ta kahe kuu jooksul midagi kapitaalselt ära lõhkuda. Kohapeal suheldi põhiliselt inglise keeles ning praktika lõpu poole said noormehed suhu ka mõned tarvilikud soomekeelsed väljendid. Riino oli ka ainuke Luua kooli noortest, kellele praktikatöö eest maksti.
Austrias Langenloisis viibisid praktikal maastikueriala õpilased Kerdi ja Liisa. Neiud tunnistasid, et töö oli suhteliselt raske. „Ärkama pidi juba pool kuus, töö algas kell seitse hommikul ning sageli venisid tööpäevad kuni kaheteistkümne tunni pikkusteks,” rääkis Kerdi. Esimestel nädalatel suunati tüdrukud rohima, mis on aeganõudev ja suhteliselt tüütu töö. Tüüpilise eestlase tagasihoidlikkus ei tulnud sel korral kasuks, sest paremad tööülesanded anti tüdrukutele alles siis, kui nad seda ise nõudsid.
Vastastikune usaldus</p>
Eugen Kaur võttis enda sõnul välispraktikat rohkem reisimisvõimaluse kui kohustusena. Eugen töötas kohas nimega Bruck an der Mur, mis asub mägedes. Töötamine mäestikus pole kuigi kerge, kuid noormees ei kurtnud. Ta lausa nautis mägedes ronimist. Eugen töötas kohapeal lausa kolmes firmas ja tõdes, et Eesti ja Austria metsandussüsteemid on suhteliselt sarnased. Samas ettevõttes töötanud tšehhidel oli tema sõnul kohanemisega raskusi, sest nende kodumaal on Austriast hoopis erinevad metsamajandamise põhimõtted. Veel rääkis Eugen, et tema töögrupp pälvis tööandja usalduse: neile anti isiklik tööauto ning neil oli võimalik ise töögraafik koostada.
Ka Riino sai tööandjailt ja kolleegidelt kuulda kiidusõnu. Nendega koos töötanud austria noormehed nimetasid eesti poisse lausa masinateks, sest töö sai tehtud kiiresti ja korralikult. Kerdile ja Liisale heitsid aga töökaaslased nende usinuse pärast taunivaid pilke. „Ajapikku õppisime tempot maha võtma ja rohkem pause tegema,” selgitasid neiud.
Enim hindasid noored välispraktika käigus omandatud iseseisvust. „Juba lennujaamas rändamine oli tarvilik kogemus,” rääkis Kerdi. Samas märkisid noored, et ka keele- ja suhtlemisoskus paranes kahe kuu jooksul oluliselt ning täiendati palju erialast sõnavara. Kõik praktikal käinud noored kordaksid seda võimaluse korral. Pärast kooli lõpetamist soovivad aga noored eelkõige siiski kodumaal tööd leida.
EILI KOITLA
