Kui Põltsamaa linnas on üsna pea alustamas tegevust uus 150kohaline hooldekodu, siis Lustiveres on hooldekodu tegutsenud juba 15 aastat ning kavatseb kindlasti oma tööd jätkata.
Hooldekodu juhi Hille Uusi sõnul on Lustivere ööpäevaringset hooldusteenust pakkuv hoolekandeasutus, kus klientidega tegeleb 25 alalist töötajat, keda hooajaliselt abistavad tavaliselt kuus inimest. Praegu on Lustivere hooldekodus 73 klienti.
Hooldekodu rahvas unistab liftist
MTÜ Lustivere Hooldekodu üldkoosolekul on vastu võetud otsus, et klientide arv ei saa olla alla 70 ja hoolealuste arvu tubades pole praegu vähendada võimalik. Tegelikult on ülerahvastatud just hoone esimene korrus, sest kunagises mõisahoones ei ole lifti ja teisele korrusele pole võimalik paigutada liikumispuudega inimesi. Sellist investeeringut sellesse majja aga niipea ei planeerita.
Varasematel aastatel on aastas keskmisena hooldusel olnud 68 klienti. Aeg-ajalt on siin osutatud ka ühekordset teenust, näiteks on toodud kliente siia ainult üheks nädalaks. Lisateenusena on pakutud väljaspoole toitlustusteenust. Tänavu suvel tehti näiteks süüa Lustivere lasteaiale, samuti on toitlustatud sotsiaalkorterite elanikke. Lisateenusena on pakutud ka invatransporditeenust. Vaatamata sellele, et hooldekodu vastav sõiduk on iga päev töös, osutatakse teenust ka väljaspoole. Lustivere hooldekodu teeb tihedat koostööd sihtasutusega Põltsamaa Tervis ning samuti Põltsamaa perearstikeskusega. Kõik Lustivere hooldekodu kliendid käivad regulaarselt eriarstide juures ja aastas tehakse umbes 525 visiiti Põltsamaa tervisekeskusse. Umbes poolsada klienti on aastaringselt Põltsamaa perearstide nimistus.
Töötajad üle minna ei kavatse
Hille Uus kinnitas, et Lustivere hooldekodu suudab oma töötajad stabiilselt tööga kindlustada. Neile korraldatakse regulaarselt koolitusi, neile võimaldatakse psühholoogi teenust ja muid boonuseid. Kui kohalikus sotsiaalhoolduses hakkas üha enam päevakorrale tõusma Põltsamaa linna rajatava uue hooldekodu teema, siis kutsuti Lustiveres möödunud aasta 12. novembril sotsiaalhooldusega seotud inimesed nn ajurünnakule. Ühiselt arutleti selle üle, kas Lustivere hooldekodu on pärast Põltsamaa uue hooldusasutuse töölehakkamist jätkusuutlik. Võeti kindel seisukoht, et Lustivere hooldekodu peab tegevust jätkama ja teenuseid tuleb mitmekesistada.
Lisateenuse pakkumisele aitab kaasa peatne sauna valmimine, kus hakatakse pakkuma teenuseid nii hooldekodu klientidele kui kohalikule kogukonnale.
Hille Uusi sõnul on ta rääkinud töötajatega ja saanud kinnitust, et personalil pole plaanis Põltsamaa hooldekodusse üle minna. Klientidest on avaldanud soovi ümber kolida vaid üks, ehkki klientide esindajate otsuseid pole alati võimalik ette arvata. Kuid Hille Uus teab, et kliendid peavad Lustivere hooldekodu oma tõeliseks koduks ja kuigi kergekäeliselt sealt ära minna ei taha.
Praegu on Lustivere hooldekodu järjekorras kümme klienti. Ühe hoolduskoha maksumus on siin 595 eurot.
Loodetakse valla abile
Hiljuti käisid Põltsamaa vallale kuuluvat Lustivere mõisahoonet üle vaatamas päästeteenistuse töötajad. Kui aastal 2011 toimus Haapsalus lastekodu põleng, võttis päästeteenistus tervishoiu- ja hoolekandeasutused kõrgendatud tähelepanu alla.
Inspekteerimise käigus jõuti järeldusele, et Lustivere hooldekodus ehk täpsemalt sealses mõisahoones ei piisa ühest tuletõkkesektsioonist. Nii otsustati rajada hoonesse kaks tuletõkkesektsiooni, üks alumisel ja teine ülemisel korrusel.
Põltsamaa vallaga sõlmitud rendilepingus on kirjas, et hooldekodu peab hoones jooksvad remonditööd ise tegema. Põltsamaa vald omalt poolt on rendilepingusse vabatahtlikult sisse kirjutanud kohustuse teha seal kõik kapitaalremondid.
Nii on MTÜ Lustivere Hooldekodu üldkoosolekutel eelseisvatest suurematest töödest teada antud, vahel on aga mõne remondi vajadus tekkinud peaaegu üleöö, nii et pole aega olnud sellel teemal mõisahoone omaniku ehk Põltsamaa vallaga läbi rääkida. Aastatel 2008-2015 on Lustivere hooldekodusse tehtud kapitaalmahutusi 160 000 euro ulatuses. Tarvis oleks veel välja vahetada ka mõisahoone vee- ja kanalisatsioonisüsteem.
Hille Uus lausus, et tegelikult on hooldekodu kasulik rentnik, sest nad on remontinud mõisahoonet järjekindlalt, olenemata sellest, kas see on hoolekandeteenuse osutamiseks vajalik või mitte. MTÜl on olemas oma investeeringute kava, kus praegu on põhirõhk saunahoone ehitamisel. Seetõttu ei ole neil enam ressursse hakata omal käel tuletõkkesektsioone ehitama. Nüüd hooldekodu juhtkond, et mõisahoone omanik neile selle suure töö juures appi tuleb.
Tehti õige otsus
Hille Uus lausus, et kunagine otsus asutada Lustivere mõisahoonesse hooldekodu oli tark. Praegune seadusandlus ei võimalda hoolekandeteenust osutaval organisatsioonil pankrotti minna. Seetõttu ehitavad ka eraettevõtjad praegu aktiivselt hoolekandeasutusi, sest nad teavad, et lähema 20 aasta jooksul ei saa selliste asutustega midagi hullu juhtuda. Selline seadusandlus on koostatud lähtuvalt teadmisest, et Eesti elanikkond vananeb kiiresti. Paljudel vanemaealistel on kehv tervis seetõttu, et nende noorusajal ei pööratud tervise säästmisele ja parandamisele piisavalt tähelepanu. Hille Uus toonitas, et Lustivere hooldekodus on pikaks ajaks garanteeritud töökoht ca 25 inimesele, samal ajal kui põllumajandusettevõtetes töökohtade arv kiirelt langeb.
Lustivere hooldekodu asutasid 2000. aasta 15. septembril Põltsamaa, Pajusi ja Puurmani vald. Algsest kolmest asutajast on MTÜ liikmeteks jäänud Põltsamaa ja Puurmani vald.
TOOMAS REINPÕLD
