Laiuse kirikus pühitseti möödunud pühapäeval Kaitseliidu Jõgeva Maleva lipp. Järgnenud heategevuskontsert andis tõhusa rahalise panuse kiriku lühtrite restaureerimisse.
Jõgeva maavalitsus ja OÜ Moreen kinkisid Kaitseliidu Jõgeva Malevale uue lipu küll juba mulluseks võidupühaks, ent pühitsemistseremoonia korraldamiseks polnud senini sobivat võimalust leitud. Nüüd ühendati tseremoonia heategevuskontserdiga ning sündmus sai igati väärikas. Lipu pühitsesid Kaitseliidu peakaplan major Aivar Sarapik, EELK Palamuse koguduse õpetaja, Kaitseliidu Jõgeva maleva kaplan lipnik Jaan Nuga ja EELK Laiuse koguduse õpetaja, Kaitseliidu Jõgeva malevkonna kaplan nooremleitnant Raino Kubjas.
Uue lipu vardasse esimeste naelte löömise au pälvisid Kaitseliidu ülem Raivo Lumiste, Kaitseliidu Jõgeva maleva pealik kapten Janno Rosenberg, lipu annetamise aegne Jõgeva maavanem Aivar Kokk ja praegune maavanem Viktor Svjatõšev, Kaitseliidu Jõgeva Maleva naiskodukaitse esinaine Aive Soolepp, maleva endine pealik erumajor Ants Nurk, maleva teavituspealik Ülo Pärn, Laiuse kodutütarde rühma liige Kristi Kreek ja Laiuse noorkotkaste rühma liige Kristo Kreek.
Kapten Janno Rosenbergi sõnul tulenes Kaitseliidu Jõgeva Malevale uue lipu soetamise vajadus eelkõige sellest, et eelmine, 1993. aastal pühitsetud lipp oli väliüritustel kasutamiseks liiga suur ja raske ning selle kujundus polnud kooskõlas organisatsiooni militaarse iseloomuga.
„Uuelt, heraldikaspetsialisti soovituste järgi kujundatud lipult leiame elemente, mis viitavad meie seotusele praeguse Jõgevamaa pinnal moodustatud Kuperjanovi partisanisalgaga, Kaitseliidu üleriigilise organisatsiooniga ning Jõgevamaaga,” ütles Janno Rosenberg.
Kütsid soojaks
Kui Kaitseliidu lipu pühitsemist ilmestas Kaitseliidu Jõgeva Maleva ja Torma valla ühise puhkpilliorkestri musitseerimine orkestrijuht Raino Kubjase taktikepi all, siis järgnenud heategevuskontserdil kuulati helilooja ja klahvpillimängija Olav Ehala, saksofonist Lembit Saarsalu ning lauljate Jaan ja Helin-Mari Arderi esituses hoopis teistsugust muusikat — ooperiaariatest kuni meeleoluka džässini. Ühe svingiklassikasse kuuluva pala esitamisel tuli Olav Ehalale ja Lembit Saarsalule appi ka Raino Kubjas, kes omal ajal Eesti
Muusikapalade vahele luges näitleja Ain Lutsepp Ott Arderi luuletusi. Kogu kontsert oligi pühendatud Laiuselt pärit riigimehele Jaan Poskale. Jaan ja nüüdseks meie hulgast lahkunud Ott Arder on aga teatavasti Jaan Poska lapselapselapsed ning Helin-Mari Arder omakorda Jaan Arderi tütar.</span>
„Ehkki Laiusel olen käinud korduvalt, polnud ma siinses kirikus varem seeski käinud, siin laulmisest rääkimata,” tunnistas Jaan Arder. Nii tema kui ka Olav Ehala meelest õnnestus kontsert päris kenasti, kaasa arvatud see lugu, mida nad enne kontserti kokku harjutada ei jõudnudki.
„Kirik oleks muidugi võinud natuke soojem olla,” ütles Olav Ehala. „Proovi tehes hakkasid sõrmed päris külmetama. Kontserdi ajal suutis rahvas aga kiriku natuke soojemaks kütta.”
Järgmine varem
Muusikute südamest tulev musitseerimine „küttis” omakorda kuulajate hinge ning tänu sellele kogunes annetuskastidesse päris kenake summa. Kindlasti kasvatas inimeste annetamissoovi ka asjaolu, et üks kiriku neljast lühtrist juba restaureerituna üleval rippus. Seda ja teisi lühtreid võrreldes sai igaüks aru, kui vajalik oli restaureerimisprotsessi alustamine.
Kontserdi lõpus võis Jõgeva vallavolikogu esimees Aivar Kokk rahuldustundega nentida, et esimese lühtri kordategemiseks kulunud 23 000 krooni oli olemas juba kontserdi alguseks: osa sellest summast kattis Jõgeva valla 10 000-kroonine toetus, osa eelmisel, esimese advendi aegsel heategevuskontserdil kogutud raha ning osa pühapäevase heategevuskontserdi eel Laiuse koguduse arveldusarvele kantud raha. Esmaspäeval ülekanded arveldusarvele jätkusid ning teisipäeval võis EELK Laiuse koguduse juhatuse esimees Epp Järv tõdeda, et järgmise lühtri kordategemiseks on olemas juba 11 775 krooni. Mis tähendab, et järgmine lühter saab restaureeritud mitte tänavuseks advendiajaks, nagu algselt planeeriti, vaid juba 5. juunil Laiuse kirikus toimuva laulupüha ajaks. Järgmisena kavatsetakse nimelt ette võtta nn rõdulühter, mis on teistest lühtritest tunduvalt väiksem. Olemasolev summa katabki enam-vähem selle kordategemise kulud, ainult käibemaksuosa jääb veel puudu. Illar Meeru OÜst ARS Metallitöö, kes esimese lühtri korda tegi, on valmis oma tööd jätkama.
„Kogudus on väga tänulik kõigile lahketele annetajatele, samuti heategevuskontserdil kaasa löönud muusikutele ja näitlejale, kes esinemise eest tasu ei võtnud. Tasusime kahele neist ainult sõidu eest, ülejäänud loobusid sellestki toetusest,” ütles Epp Järv.
iii
RIINA MÄGI
