Ka pikematel naistel ja meestel on Kadrina mõisa keldris asuvasse “Lühikeste meeste kõrtsi” asja, ainult et siis peavad nad pea õlgade vahele tõmbama või muid vaat et alandlikkuse õppetunde läbi tegema. Uksed avab kõrts ametlikult sõbrapäeval, 14. veebruaril.
Kadrina mõisa keldri lagesid pikemate inimeste jaoks üles tõsta pole võimalik, nii tulebki läbi ajada sellega, mis on.
“Kõik käis nii kähku. Oktoobris tuli mul kindel plaan, et peame kõrtsi valmis tegema ja tööd läksid käima,” rääkis omanik Taavi Pirk.
Suvel oli Kadrina mõisa kelder täiesti tühi, polnud põrandat ega elektrit. “Väga palju on aidanud mind mu oma pere ja elukaaslane Aivi. Tema pildistas siin meie töid, nüüd saab piltidelt näha, milline nägi see koht välja,” rääkis Taavi.
Kõik oma käega tehtud
Kõrtsi sisustus on Taavi enda tehtud. Metsakuivast männist ja kuusest lauad ja pingid sobivad keldrisse ja samas pole need ka nii rasked, et neid nihutada ei jõuaks.
Taavi Pirk ütles, et Kadrina mõisa külalistetubades on tal 40 ööbimiskohta, kuid toitlustada polnud inimesi kusagil. Kõrtsis on sada istekohta kahes ruumis.
Esialgu jääb söögikoht avatuks nädalavahetustel – reede ja laupäeva õhtuti. Aga sünnipäevapidusid ja paraku ka peielaudu tehakse kindlasti ka nädala sees. “Algul
ma küll pelgasin, et kes siia ikka tahab tulla, kuid juba praegu on veebruari lõppu ja märtsikuussegi mitu sünnipäevalauda tellitud,” rääkis ta.
Kokku on Taavi Pirk investeerinud kõrtsi umbes pool miljonit krooni, millest Leader-meetmest saadi toetuseks 175 000 krooni.
Kõrtsi menüüs hakkavad olema imeliku nimega asjad – verivorstivõileib, päkapiku suutäis, ulgumere külaline. “Ma olen kogu aeg selliseid “kiiksuga” asju teinud, las siis siin olla ka natuke teistmoodi,” märkis omanik, kelle
sõnul on talle perekonna toetus ülioluline. “Aitavad ema ja vend, aga ka õde ja õemees, nii et saame hakkama,” kinnitas ta.
Keskendub teemaõhtutele
Kõrtsis kavatseb Taavi hakata n-ö temaatilisi õhtuid pakkuma, sest paljud inimesed ei taha tulla lihtsalt istuma ja viina viskama — eelistatakse mõtestatud ajaveetmise vorme. Ansambli jaoks esialgu ruumi ei jätku, kuid kevadel saab kindlasti välja ehitatud ka varjualune ning seal võiksid siis esineda ka pillimehed. Niikaua tuleb kõrtsis kitsamalt läbi ajada. .
Kadrina kõrts ja mõisa külalistetoad asuvad ühes majas, keegi ei pea “lõhnadega” koju sõitma hakkama, vaid saab end ülemisel korrusel välja magada. Kui mõni seltskond soovib ka omaette saunas olla, siis on seegi võimalus olemas.
Kui enamik Eesti majutusasutusi teeb tõsiseid pingutusi, et sügistalviseks hooajaks kliente leida, siis Peipsi äärsetes ööbimiskohtades on järve jääkaane alla saamisest alates püsikliendid Läti kalurid. Nii ka Kadrina mõisa külalistetubades.
1773. aastal ehitatud Saare mõisniku suvemõis oli viimati kasutusel Tartu piimakombinaadi juustutsehhina. Külalistetoad rajas Taavi Pirk 1998. aastal.
Läti kalurid moodustavad Kadrina mõisa külalistetubade klientidest keskmiselt veerandi. Külaliste hulgas on ka palju jahimehi. Omanik on renoveerimistööd enamasti kõik ise teinud.
Tulevikus kavatseb Taavi Pirk saunakompleksi laiendada, pakkudes juurde ka spaateenuseid. Veel võib minna siit suusatama või käia Tartus kauplustes. Neid võimalusi tahetakse pakkuda eelkõige kalameeste abikaasadele, et mehed ei peaks üksi tulema meelt lahutama.
iii
HELVE LAASIK
