|
|
Põltsamaa käsitööettevõtjad Katre Arula ja Kersti Pook avavad homme Põltsamaa lossihoovis Käsiteokoja, kust saab soetada ehedat ja kvaliteetset eesti käsitööd, ent ka käsitöömeistrite tegemisi jälgida või ise midagi meisterdada. |
Käsiteokoda sai enda käsutusse lossi kunagise majandushoone esimese korruse ruumid, milles varem tegutsesid Põltsamaa kunstiseltsi hallatavad kunstiäri ja kunstikool. Kunstiäri kolis kevadel keldrikorrusele ja koolgi laiendas seal oma valdusi.
Algselt lootsid Katre Arula ja Kersti Pook käsiteokoja uksed publikule avada juba juulis, ent lükkasid avamise lõpuks siiski edasi sügisesse.
„Tahtsime, et inimestel oleks Käsiteokotta tulles ikka juba midagi vaadata ja kaasa osta, muidu nad siia teist korda enam ei tuleks,“ ütles Katre Arula.
Nii lasksidki Katre ja Kersti mitme kuu jooksul kätel käia: esialgu ruume oma äranägemise järgi kujundades ja sisutades ning hiljem selle kõrvalt ka müügiks mõeldud kaupa valmistades.
Selle eest, et kunstiärist ja -koolist tühjaks jäänud ruumides sanitaarremont tehtud saaks, hoolitses ruumide haldaja, Sihtasutus Põltsamaa Lossi Arendus. Käsitöömeistrid ise täiendasid ruumi nutikate detailidega. Kangakudumis- ja näituseruumi põrandaliistudele maalisid nad näiteks kaunistuseks rahvariideseelikute triibunäidised. Põltsamaalanna Hille Pargi poolt telgedel kootud triibulised proovilapid, mille järgi need maaliti, pannakse aga raamituna seintele. Raamid on tehtud Katre vanematekodust pärit vanadest akna- ja uksepiitadest, voodrilaudadest ning rõuguredelitest.
„Korraldasime lossihoovis ühel pühapäeval õpikoja, kus neli meesterahvast Kersti abikaasa Guido juhendamisel need raamid valmis meisterdasid,“ ütles Katre.
Pereliikmed ja sõbrad olidki Katrele ja Kerstile Käsiteokoja sisustamisel väga suureks abiks. Sisustus kõneleb aga üsna selget keelt sellest, millega siin tegeldakse. Juba ukse kohal valgustab siseneja teed vanast õmblusmasinast tehtud valgusti ja sarnase leiab ka kraanikausi kohalt. Kraanikauss ise toetub aga vana Singeri õmblusmasina jalale.
Vanu õmblusmasinaid leiab Käsiteokojast kümmekond: osa on leidnud endale uue funktsiooni, osa aga on täiesti kasutatavad õmblemiseks.
„Need saame käiku lasta siis, kui näiteks mõnel laadal töötoa teeme: lastele meeldib masinat niisamagi vändata,“ ütles Katre Arula.
Kõike, mida Käsiteokojas õmblusmasinaga valmistada saab, hakkabki tegema Katre, kõik, mis kangastelgedelt tuleb, valmib Kersti käe all. Käsiteokotta üles pandud kangasteljed on pärit Põltsamaa sõpruslinnast Kokemäelt. Sealt saadeti kingituseks koguni kahed teljed, ent teistel on täiskomplektist mõned detailid puudu. Tulevikus pannakse needki püsti. Peale Kersti enda saavadki Käsiteokojas kangakudumist proovida ka teised huvilised.
Ajataju kaob
Katre pärusmaa — õmblustuba, millest suurema osa võtab enda alla hiiglaslik juurdelõikuslaud — on sootuks akendeta.
„Siin kaob ajataju nii ära, et ei märkagi, kui õhtupime juba käes ja aeg koju minna,“ ütles Katre.
Erilise uhkusega näitas ta Põltsamaa rahvariideseeliku triibustikust inspireeritud punase põhitooniga puuvillast kangast, mida ei saa osta mitte kusagilt mujalt kui Käsiteokojast. See on nimelt ühelt Rakvere kudujalt spetsiaalselt tellitud. Lisaks kangale endale leiab Käsiteokoja müügiletilt aga lapitehnikas pajalappe ja –kindaid, kannukaabusid, põlli ja poekotte, mille juures kasutatud sellestsamast triibukangast detaile. Osa esemetest on kaunistatud ka masintikandi tehnikas Põltsamaa linna logoga.
Sünnipäev meisterdamisega
Loobunud pole Katre ka oma seniste müügihittide — käekottide meisterdamisest. Kersti käe all aga on valminud sokid, kindad, laualinikud, sõbad ja kaltsuvaibad. Põlvamaa seebimeister Sander Siim on müügile toonud käsitsi valmistatud kurgi-melissiseebid ja roosiseebid. Viimased on kaunistatud Põltsamaa roosiaiast korjatud roosi kroonlehtedega.
Käsiteokoja kavatsevad Katre ja Kersti talvisel ajal lahti hoida tööpäeviti kella 9-17, suvel arvatavasti ka nädalavahetustel. Et mõlemad on toimekad inimesed (Kersti peab näiteks sealsamas Põltsamaal veel Puuhabeme-nimelist käsitööpoodi ning õpib teist aastat TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias rahvusliku tekstiili erialal), ei pruugi nad igal hetkel küll kohal olla, aga telefonitsi saab nendega kontakti ikka.
„Eelkõige üritame olla käsitööettevõtjad ja selle alaga leiba teenida, ent kindlasti on Käsiteokotta oodatud ka need, kes midagi osta ei taha, vaid ainult uudistada või näputööd proovida soovivad,“ ütles Katre. „Tahame pakkuda huvilistele ka näiteks võimalust Käsiteokojas sünnipäeva pidada. Need, kes traditsioonilisele süldilauale vaheldust ihkavad, võivad tulla siia ning midagi kas iseendale või sünnipäevalapsele meisterdada. Soolase ja magusa piruka võime sünnipäevalauale tellida oma naabritelt, firmalt Lossipagar.“
Ka koolitusi ja käsitöönäitusi on Käsiteokoja perenaistel plaanis korraldama hakata. Selleks on neil moodustatud vastav MTÜ.
„Käsitööga on täiesti võimalik leiba teenida, ainult kannatlikkust peab selleks olema,“ ütles Katre Arula. „Käsitöötoodang peab olema ilus, maitsekas ja kvaliteetne. Ning lugu on tegelikult see, mis müüb. See tähendab, et käsitöö tuleb huvitavaks rääkida, siis seda ka ostetakse.“
Kersti ja Katre avaldasid lootust, et nende aeg siiski ainult jutu peale ära ei kulu, vaid neile ka töö enda tegemiseks aega jäetakse.
Avamispeo kingituseks tellisid nad vanu kääre: neid on neil tegelikult juba omajagu, ent stendil, mis kääride jaoks varutud, on veel vaba ruumi. Tuua võib ka vanu toole: need leiavad koha koolitusruumis ümmarguse laua ääres.
„Käsiteokoja rajamine on meie jaoks kummutanud kõik müüdid eestlaste kadedusest ja ihnsusest,“ ütles Katre. „Niipea kui me noka lahti teinud oleme, on meile kõik kohale toodud, mida vaja.“
Homsel avamispeol tahavadki Katre ja Kersti kõiki abilisi tänada. Omal viisil — Käsiteokoja moosiga.
RIINA MÄGI
