Tõenäoliselt jõuab kõikidele Facebook’i kasutajateni hulgaliselt üleskutseid kiita heaks mõni lehekülg ja jagada seda oma sõpradele, et osaleda auhinnaloosis. Eriti rohkelt korraldatakse selliseid loose jaanipäeva eel ning auhindadeks on midagi temaatilist. Paraku jäävad kampaaniaga kaasaminejad sageli lubatud loosimisest ja auhindadest ilma.
Ahvatleva auhinna puhul on lehejagamisi lausa tuhandetes. Ettevõte saab niimoodi endale rohkelt reklaami ning ega kasutajal ju paari kliki tegemine tükki küljest võta. Kõik oleks näiliselt nagu hästi, kuid paraku ei saa seda väita kõikide mängude puhul, sest alati ei jõua lubatud loosiauhind heauskse osalejani. Auhind kas jääbki välja loosimata või “loositakse” see väljamõeldud tegelasele, keda Facebook’is ei eksisteerigi. Keerulisemate skeemide puhul on “võitjaks” mõni loosimängu algataja sõber või üldse keegi kolmas, kes mängust tegelikult osa ei võtnud ning seega ka auhinda nõuda ei oska.
Sellistes mängudes osaledes tuleb tarbijal mõista, et ta on vabatahtlikult nõus ettevõtteid oma sõpruskonnale reklaamima, selle eest lubatud auhinna saamise võimalus sõltub nii loosiõnnest kui ka sellest, kui ausa korraldajaga on tegemist. Sellistel mängudel puuduvad ühtsed reeglid, loosimisi korraldatakse oma sisemisest aususest lähtudes. Samas toimib antireklaam vähemalt sama hästi kui positiivne reklaam, seega lugupeetud ettevõtjad tõenäoliselt negatiivse maine saamisega ei riski.
Paraku jõuab tarbijakaitseametisse pöördumisi, kus tarbija vajab nõu Facebook’i loosimiste kohta,ning tuleb ette ka pettusekahtlusi. Eelmisel aastal laekus ametisse paar tosinat kaebust eksitavate tarbijamängude kohta, neist vähemalt iga neljas puudutas Facebook’is toimunud mänge. Sellised pöördumised on jätkunud ka tänavu. Peamiselt kurdetakse, et auhind jäetakse loosimata, loosimist lükatakse korduvalt edasi või kustutakse kampaaniainfo sootuks. Samuti on ette tulnud, et foto ja reaalne auhind ei lähe kokku. Näiteks on juhtunud, et muusikakeskuse asemel oli loosimiseks välja pandud hoopis suur seinafoto sellest. Veel on avaldatud rahulolematust eksliku info suhtes. Näiteks oli ettevõtjal korraga käimas mitu loosimist ning inimest teavitati tahvelarvuti võidust, ent hiljem vabandati ta ees, et tegemist oli teise loosiga ja tema võitis hoopis kõrvaklapid.
Tarbijakaitseamet reageerib igale laekunud kaebusele, kontrollib asjaolusid ning väljastab põhjendatuse korral vähemalt märgukirja, vajadusel ka ettekirjutuse või alustab väärteomenetlust.
Kuna auhindade lubamine ilma neid või mõistlikke samaväärseid auhindu välja andmata on tarbijakaitseseaduse kohaselt keelatud, on tarbijakaitseametil võimalik nõuda eksitava kauplemisvõtte kasutamise lõpetamist või määrata sellise tegevuse eest rahatrahv. Lubatud auhinna väljastamist siiski otseselt nõuda ei saa.
Tihti teevad ettevõtjad vigu teadmatusest või tähelepanematusest. Seetõttu on tarbijakaitseamet koostanud meelelahutuslike tarbijamängude ja alla 10 000 euro suuruse võidufondiga kaubanduslike loteriide korraldamiseks juhise.
PILLE KALDA, tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert
