Looduses viibija peaks ennast puukentsefaliidi vastu vaktsineerima

Jõgeva perearst Maie Männik ütles, et kuigi kõige õigem aeg on alustada vaktsineerimisega enne, kui puugid aktiivseks muutuvad, ei ole seda hilja teha ka praegu.

Vaktsiin tuleb soovijal ise osta, see maksab apteegis 150-170 krooni. Süstida peaks laskma siiski arsti juures, kuna mõnikord võib vaktsineerimise puhul esineda ka kõrvaltoimeid.

Kõnealuse vaktsiini puhul esineb kõrvaltoimeid küll väga harva. Süstida ei tohi siis, kui inimesel on äge haigus, millega kaasneb palavik, kuid kroonilised haigused vaktsineerimisel takistuseks ei ole.

Immuunsus hakkab tekkima pärast esimest süsti, kuid selleks, et end nakkuse eest kaitsta, peab kordussüsti tegema ühe kuni kolme kuu pärast.

Mitmeks aastaks saab inimene immuunsuse pärast kolmandat süsti, mis tehakse 9-12 kuud pärast teist vaktsineerimist. Kui kolmandast süstist on möödunud kaks-kolm aastat, peaks pöörduma arsti poole uue süsti tegemiseks. Perearsti sõnul pole viimastel aastatel tema piirkonnas ühtegi puukentsefaliidi juhtu esinenud.

Maie Männiku sõnul on puukentsefaliidi vastu vaktsineerimine väga populaarne, süsti käiakse tegemas lausa kümnekesi korraga, vaatamata sellele, et see on vabatahtlik ja tasuline.

Vaktsineerimine on oluline eelkõige puukentsefaliidi ohupiirkonnas elavatale inimestele, eriti lastele, samuti neile, kes igapäevase töö või hobide tõttu on metsaga seotud.Laste vaktsineerimine on eriti oluline seepärast, et lapsed on üldiselt aktiivsema eluviisiga ja viibivad rohkem looduses. Maale või laagrisse minevad lapsed tuleks kindlasti vaktsineerida lasta. Lapsi soovitatakse vaktsineerima hakata juba esimesest eluaastast alates. Riskirühma kuuluvad ka üle 60-aastased inimesed, kes käivad metsas seenel ja marjul ja kes on viimastel aastatel rohkem haigestunud.

Puukentsefaliiti haigestus 2003. aastal 237 inimest, üle-eelmisel aastal aga vaid 90 inimest. Samas registreeriti 1990. aastal kõigest 37 haigusjuhtu. Jõgevamaal registreeriti 2003. aastal viis haigusjuhtu.

Puugid kannavad edasi raskeid haigusi

Puuk on väike ämblikusarnane putukas, kes elab meelsasti sega- ja lehtmetsades, samuti puisniitudel ja heinamaal. Puugihooaeg kestab tavaliselt aprillist oktoobrini, kuid pehme talv võib seda oluliselt pikendada. Puuk muutub aktiivseks, kui ööpäeva keskmine temperatuur on seitse soojakraadi.

Puugid on sageli raskete haiguste ? puukentsefaliiti ja borrelioosi ? kandjad. Eestis elavatest puugiliikidest on ohtlikud võsapuuk ja laanepuuk.

Kui puuk avastatakse, tuleb ta võimalikult kiiresti eemaldada. Puugist on ohtlik liiga kõvasti kinni haarata, sest sellega võib viia hammustuskohale nakkust. Puugi väljatõmbamiseks on mõistlik kasutada peenikese otsaga pinsette, millega tuleks puuki haarata peast, nii naha lähedalt kui võimalik. Hammustuskohta tuleb pesta vee ja seebiga, soovitavalt ka desinfitseeriva vahendiga.

Vältimaks lokaalset põletikku, on tähtis jälgida, et puugi pea sisse ei jääks. Kui ise hakkama ei saada, tuleks puugi väljatõmbamiseks pöörduda arsti poole.

Puuk varitseb saaki rohukõrrel

Siiani ei ole päris selge, kuidas puuk, kellel pole silmi, oma saagi avastab. Arvatavasti võimaldab puugil oma ohver lokaliseerida ja teda rünnata liikumine taimestikus, mööduva looma või inimese väljahingatavas õhus leiduv süsinikdioksiid või temast lähtuv soojuskiirgus.
Enne kui puuk asub verd imema, laseb ta oma kidadega varustatud iminoka kaudu hammustushaava natuke sülge, millel on võime muuta hammustus valutumaks, samas sisaldab see vere hüübimist takistavat ainet.
On tavaline, et puugihammustust ei märgatagi. Võib juhtuda, et puuk vabaneb enne, kui ta avastatakse, samuti on puuk enne seda, kui ta end verd täis on imenud, üsna väike. Enamasti varitseb puuk rohukõrrel, umbes 20 sentimeetri kõrgusel maapinnast, mitte ei kuku inimesele pähe puu otsast.

Puukentsefaliidi viirus levib loomade, eriti väikeste näriliste veres ning puugihammustuse kaudu võib see kanduda ka inimesele.

Borrelioosi vastu seni vaktsiini pole

Nakatunud puugil võib leiduda viirust süljes ja süljenäärmetes. Nädal kuni paar pärast puukentsefaliiti nakatumist ilmnevad gripisarnased haigusnähud.Tüüpiline on väike palavik, pea- ja liigesevalu. Need vaevused mööduvad umbes nädalaga ja seejärel inimene tavaliselt paraneb. Umbes kolmandikul haigestunutest areneb aga haigus edasi ning tungib ajju ja ajukelmesse. Võib tõusta kõrge palavik, võib esineda tugev peavalu, kuklakangestus, uimasus. Loomulikult tuleb selliste haigusnähtude ilmnemisel pöörduda arsti poole. Spetsiifilist ravi ei ole, antibiootikumid sel puhul ei aita. Puukentsefaliidi läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse.

Borrelioosi peamiseks sümptomiks on lööve, mis tekib nahal nädal kuni kuu pärast puugi hammustust. See taandub üldiselt suhteliselt kiiresti. Harvemini tekivad haigestumisnähud liigestes, närvisüsteemis, südames. Borrelioosi vastu seni vaktsiini ei ole, seda ravitakse antibiootikumidega.
Puukide vältimiseks tuleks kanda heledaid, pikkade varrukatega riideid, püksisääred toppida sokkide või kummikute sisse. Pärast puugiohtlikus kohas käimist tuleks hoolikalt kontrollida kogu keha, ka kõrvataguseid. Kasutama peaks ka putukatõrjevahendeid.

EVA KLAAS

blog comments powered by Disqus