Linnalapsed käisid Tormas piimatootmist kaemas

Kolmapäeval ja neljapäeval oli Torma Põllumajandusosaühingu Tõnumetsa farmis rohkesti külalisi: Jõgeva ja Torma põhikooli õpilased käisid oma silmaga vaatamas, kust tuleb piim nende toidulauale. 


Õpilaste farmis käik sai teoks Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja piimatootjate ühistu EPIKO korraldatud üle-eestilise karjalaskepäeva raames. Päeva eesmärgiks oli viia linnalapsed põllumajandusloomade ja piimatootmisega tutvuma, et nad oskaksid paremini väärtustada eestimaist piima, aga ka põllumajandustootmist ja maaelu tervikuna. Igas maakonnas valiti külastuskohaks mõni tunnustatud piimafarm ja Jõgevamaa omadest langes valik just Tõnumetsa farmile. 88 Jõgeva põhikooli ja 80 Torma põhikooli õpilasele, kes käisid laudaeluga tutvumas gruppide kaupa, oli ekskursioonijuhiks Torma POÜ juhataja Ahto Vili.

Kui Vooremaa esindus üleeile Tõnumetsa farmis käis, olid seal parasjagu külas Jõgeva põhikooli kaks viiendat klassi (b ja c). Suurem osa jutust räägiti neile ära farmi juurde rajatud õppeklassis. Ahto Vili tõestas slaidiprogrammi toel, et piimatootmine nõuab tänapäeval tunduvalt suuremaid teadmisi ja paremaid IT-oskusi, kui nii mõnigi primitiivsemat laadi linnatöö. Lapsed said teada, missuguseid andmeid lehmade kohta farmi arvutist leida võib ning missuguseid näitajaid lehmade puhul pidevalt jälgitakse. Selgus näiteks, et lehma esivanemad on teada suisa kümne põlve ulatuses (tõuraretuse seisukohalt on see väga oluline!) ning lehma nädala või kuu taguse piimatoodangu, poegimiste, saadud ravi jms kohta käivad andmed on vaid hiirekliki kaugusel. Kui aga

mingites lehma kohta käivates näitajates tekivad järsud muutused, annab arvuti kohe alarmi ning tuleb hakata uurima, mis loomal viga on.

Täppisteadus

Lehmade söötmine on Ahto Vili sõnul suisa täppisteadus. Farmi loomad on jagatud kümnesse eri söötmisgruppi ning nende kõigi söödaratsioonid töötatakse välja arvuti kaasabil. Söödamikseril on aga kaal peal, see võtab iga komponenti just niipalju kui vaja ning miksib kokku just õige sööda.

Ahto Vili rääkis lastele ka piima hinnast, mis võib kõikuda üsna suurtes piirides. Soodsaim hind oli möödunud aasta jaanuaris-veebruaris: siis sai Torma Põllumajandusosaühing Valio meiereisse viidud tonni piima eest 400 eurot. Praeguseks on hind langenud 260 euroni ehk 40 euro võrra alla omahinna. Kui arvestada, et Tõnumetsa farmist läheb iga päev välja 16 tonni piima, siis tuleb välja, et iga päev saab firma piima arvelt enam kui 600 eurot arvestuslikku kahjumit.

“Aga kapitalism ongi nagu Ameerika mägedel sõitmine. Küll tulevad ka paremad ajad,” sõnas Ahto Vili.

Torma POÜ karjas on tema sõnul ikka olnud silmapaistvaid lehmi. Lehm Tiba seisab näiteks teisel kohal Eesti 305 päeva laktatsiooni piimatoodangu kõigi aegade edetabelis (19 012 kilogrammiga), lehm Tare juhib aga piima päevatoodangu kõigi aegade edetabelit (84,6 kilogrammiga).

Põgusalt kõneles Ahto Vili ka põlluharimisest, mis on tänapäeval samuti väga intelligentne töö. Torma POÜ kombainidel ja traktoritel on peal GPS-seadmed. Traktorist või kombainer peab masina vaid põllu äärde paika sättima ja GPS-seade hoiab seda ise õigel tööeel.

Pärast harivat juttu piimatootmisest ja põlluharimisest pakuti lastele laudapiima, kahe erineva rasvaprotsendiga Alma poepiima, juustusnäkke ja muud piimast toodetut. Pärast mindi ühiselt lauta vasikaid vaatama. Enne loengut olid lapsed aga saanud end pildistada koos nende Torma POÜ lehmadega, kes osalevad 16. juunil Eesti Põllumajandusmuuseumis peetaval näitus-konkursil “Viss 2015”.

Vasikad meeldisid

Jõgeva põhikooli 5. b klassi klassijuhataja Silja Kiidjärve sõnul on selle klassi lapsed enamasti pärit linnaperedest. Neile oli Ahto Vili jutt kindlasti üsna suureks uudiseks. Üks selle klassi poistest, Märt Lepik, elab aga Väljaotsa külas Andrease talus ning tema vanemad peavad lihaveiseid.

“Meil loomade kohta arvutis nii palju andmeid pole, aga lihaveiste puhul pole neid nii palju vajagi,” arvas Märt.

Piima Jõgeva noored igatahes ei võõrastanud, seda joodi isuga.

“Mina joon üldse päris palju piima ja söön ka jogurtit ja teisi piimast tehtud asju,” sõnas 5. b klassi õpilane Eleri Sirel. “Mulle maitsevad need ja ma tean, et need on kasulikud.”

Kui algul hoidis mõnigi linnalaps lauda juures nina kinni või kattis selle jopekraega, siis vasikalaudast tulles oli see komme enamasti ununenud.

“Lastele meeldisid vasikad väga. Neid silitati, neil lasti sõrme lutsida ja neist tehti palju-palju pilte,” ütles Torma POÜ loomakasvatusjuht Liivi Pavlihhina.

“Linnatänavatel leviv bensiiniving on tegelikult palju hullem kui laudalõhn ja kahjulikum ka,” ütles Ahto Vili. “Püüdsin oma jutuga lapsed uskuma panna, et põllumajandusäri on täiesti tänapäevane ja suuri teadmisi nõudev äri. Meie inimestel on kahjuks kujunenud põllumajanduse ja maaelu suhtes teatav negatiivne eelarvamus. Olen päris palju ilmas ringi reisinud ega ole mujal sellist hoiakut kohanud. Ka piima kui toidusse suhtumine vajab meil parandamist. Inimese organism on välja kujunenud piimatarbimise tingimustes ja jutud laktoositalumatusest on tihti üle paisutatud.”

Ahto Vili hinnangul oli põllumajandus-kaubanduskoja ja EPIKO korraldatud karjalaskepäev tänuväärne algatus. Korraldajad olid lastele kaasa andmiseks kohale saatnud ka Eesti piimatootjaid tutvustavat ja piimatarbimist propageerivat kirjandust ning meeneid.

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus