Neljandat kevadet tähistati sel nädalavahetusel ülemaailmselt rändlindude päeva, et juhtida tähelepanu nende rändeteede kaitse vajadustele.
iii
Rändlindude päeva raskuspunkt Eestis jäi Pärnumaal asuva Kabli linnujaama kanda, kus loodusemees Agu Leivits huvilistele selgitusi jagas ja varastele ärkajatele linnuretki korraldas. Pühapäeval ootas aga bioloog Merike Palginõmm huvilisi Audru poldrile linnuretkele.
iii
Ilm ei tõotanud midagi head
Laupäeva keskhommik Pärnumaal ei tõotanud linnuvaatlejatele midagi head – sadas korralikult ja tuulgi lisas närusele ilmale oma osa. Ent Kabli linnujaamas ootas tulijaid keskkonnaameti looduskaitse juhtivspetsialist Ago Leivits, kes alustuseks uudistajad kenasti proovile pani. Ta kinnitas, et ränne tõepoolest juba käib, sest käbilinnud lendasid hommikul hulgakesi lõuna poole.
“Käbilinnud pesitsevad veebruaris,” ütles Leivits ja lisas muiates, et nii ongi mai algul neil paras aeg hakata lõuna poole lendama.
Tõsisemaks jäädes tutvustas mees Kabli linnujaama tegemisi, kus sügisese rände ajal linnumõrd töökorda seatakse ja nii isegi kuni 3000 tiivulist päeva jooksul endale rõnga jalga saab. Leivitsi sõnul on linnurõngas linnule umbes sama tülikas ja raske kui inimesele sõrmus.
Ta ütles, et sügiseti külastab Kabli linnujaama üle 2000 linnusõbra, kellest valdav enamik on kooliõpilased. “Enne tuleb õpetajatel meiega ühendust võtta – helistada või kirjutada, kui tulla tahetakse. Muud keerulist ei olegi,” kinnitas Agu Leivits ja kutsus kõiki sügisel Kablisse tagasi.
Tõkked rändeteel
Rändlindude päeva tähistatakse alates 2006. aastast, et juhtida tähelepanu rändeteede kaitse vajadusele ja probleemidele. Igal aastal on valitud ka üks läbiv teema, milleks sel aastal on inimese poolt loodud takistused rändeteel. Eesti Ornitoloogiaühingu kodulehel www.eoy.ee on tutvumiseks ülemaailmse rändlindude päeva voldik “Tõkked teel“.
Linnud peavad rändel läbima tuhandeid kilomeetreid ja ületama tohutuid takistusi – veevälju, kõrbi, mägesid jne. Oluline on säilitada neile tähtsaid puhke- ja toitumispaiku kogu nende rändeteel talvitusalalt pesitsusalani.
Üheks ohtlikumaks inimeste loodud takistuseks lindude rändeteedel on tuulepargid, mida sageli ehitatakse just mererannikule ja avamerele, kus on lindude põhilised rändekoridorid.
Teadlased on välja arvutanud, et ehitistega kokku põrgates kaotab igal aastal Maal elu kuni 700 miljonit lindu!
Ka kokkupõrge üle rändetee kulgeva kõrgepingeliiniga või elektrilöök on sage lindude surma põhjustaja. Eriti ohtlikud on elektriliinid pimedas ja halva nähtavuse korral. Neid ohte on võimalik vältida liine õigesti planeerides või maa-aluseid kaableid kasutades. Ka vähendab kokkupõrkeid spetsiaalne liinimärgistus.
Suureks takistuseks lindudele võivad olla üle rändeteede, eriti merealadel kulgevad sillad ja maismaal kõrgehitised. Hoonete klaasidelt peegelduv taevas või puud jätavad mulje sobivast lennuteest, mis on lindudele eksitav.
Ehitiste ohtlikkust rändlinudele on võimalik oluliselt leevendada või vältida hooneid õigesti planeerides ja ka lihtsaid abivõtteid kasutades. Näiteks saaks paigaldada hoonetele mattklaasid, kardinad või kleepida märgised.
iii
KADRI PULK
