Metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse andmetel raiuti aastatel 2001-2005 aastas keskmisena 5,37 miljonit tihumeetrit ehk 61 protsenti okaspuid ja 3,39 miljonit tihumeetrit 39 protsenti lehtpuid. Kuuske raiuti aastas 3,55 miljonit tihumeetrit ehk 111 protsenti optimaalsest, halli-leppa aga 0,43 miljonit tihumeetrit ehk vaid 18,5 protsenti optimaalsest.
Metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse direktori asetäitja Enn Pärdi sõnul on hall-lepikute eluiga umbes 50-60 aastat, pärast seda vanust kukub puistu kokku.
Tema sõnul on hea, kui lepikus kasvab ka kuuske, mis pärast lepa mahalangemist rohkem valgust saab ja korralikult kasvama hakkab.
Küttematerjali vajadus suureneb
Peamiselt küttepuuna kasutatava hall-lepiku raiumine ei tasunud varem omanikele üldse ära, jäi ainult raiumise rõõm, puidule tuli peale maksta. Küttepuuhinna kerkides tulid omanikud hall-lepa raiumisega küll ots otsaga kokku, aga ei enamat.
Hall-lepa kasutus võiks hüppeliselt suureneda, kui Tallinnas ja Tartus valmivad võimsad kombijaamad, milles kummaski hakatakse aastas põletama ligikaudu 500 000 tihumeetrit puidujäätmeid.
Musta lepa vedamine ei tasu ära
Hall-leppa tööstuses eriti ei kasutata, küll aga musta leppa, mida on Eestis saaginud ka praeguseks suletud Sauga saeveski.
Seal saetud mustast lepast valmistati peamiselt Euroopa turule saunaruumide sisustuseks kasutatavat lauda. Sauga jäi aga musta lepa peamistest kasvualadest Kesk-Eestis üsna kaugele, nii et materjali veokulud läksid suureks. Suured veokulud olid üheks põhjuseks, miks musta lepa saagimisest loobuti.
HELVE LAASIK
