 |
Et kevadisest taotlusvoorust jäi raha veidi üle, kuulutas Jõgevamaa Koostöökoda välja teise sügisese taotlusvooru Leader-meetme nn. pehmetele projektidele. |
Jõgevamaa Koostöökoja tegevjuhi Aive Tamme sõnul pole raha nii palju järel, et võiks kirjutada investeerimisprojekte. “Mõelda tasuks suvistele üritustele, koolitustele. Arvestama peaks, et nn. pehmete projektide puhul on miinimumsumma viis tuhat ja maksimum 100 000 krooni,“ ütles Tamm.
Tema sõnul võiks augustis-septembris avada ideedevooru, oktoobris töötavad komisjonid ideed läbi ning novembris ja detsembris saaks taotlused PRIAle ära vormistada. Järgneb kolmekuuline hindamisperiood ning hiljemalt märtsis peaksid tulema vastused.
Kokku saab Vooremaa piirkonnas jagada 1,376 miljonit krooni ja Peipsi piirkonnas 1,4952 krooni.
Põltsamaa piirkond on kõik oma raha ära kasutanud ja nemad peavad kahjuks ootama järgmise aastani. Kui Põltsamaa piirkond siiski ideede vooru projekte esitab ja need ka toetust leiavad, tuleb see summa järgmise aasta arvelt. Teiste piirkondade arvelt Põltsamaa lisaraha enam ei saa.
Koostöökoja tegevjuht Aive Tamm julgustas kolmapäeval peetud ühisel suveseminaril omavalitsusi koja büroo töötajaid külla kutsuma ja võimalusi põhjalikumalt tutvustama. “Eelmise ideedevooru ajal kutsus meid külla Saare vald, sealt tuli pärast ka palju asjalikke projekte,“ tõdes ta.
Koostöökoja juhatuse liige Kalev Raudsepp tõdes, et kui nö. pehmete tegevuste jaoks raha jätkub, siis ideid napib ja PRIA jaoks pole taotlused seetõttu la toetuskõlbulikud. “Üritusi on palju, kuid neid tuleks muuta ja arendada. Samuti saab koostööd teha. Mõistlik oleks välja mõelda ühine kontseptsioon,“ tunnistas ta.
Kokkuleppel saab ka hiljem maksta
Leaderi projektide ekspert Liia Lust juhtis tähelepanu seadusemuudatusele, et tuleva aasta 1. jaanuarist teostatavate projektide puhul on võimalik maksta hankijale ära omaosalus kümme protsenti ning käibemaks. Ülejäänu kohta esitatakse deklaratsioon ja PRIA kannab raha pärast rahastusotsuse tegemist otse hankijale.
“See muudatus puudutab ainult Leaderi projekte 2010. aasta 1. jaanuarist esitatavate kuludeklaratsioonide kohta,“ lisas Lust. Taolist maksmisviisi saab siiski rakendada vaid kokkuleppel hankijaga, sest kuludeklaratsiooni esitamisest kuni raha ülekandmiseni võib minna kolm kuud.
Koodi muutus
Jõgevamaa Koostöökoja kolmandas Leader-meetmes on tulenevalt Euroopa Liidu Nõukogu määrusest ja Euroopa Komisjoni määrusest palju koode, mis iseloomustavad selle meetme alt tehtavaid tegevusi, kuid puudu oli põllumajandussaadustele lisandväärtuse andmise kood 123. Sellepärast on Jõgevamaa Koostöökoda saanud ka PRIAst kaks äraütlevat taotlust.
Liia Lusti sõnul arvestati, et igasugune mikroettevõtte arendamine käib koodi 312 alt, kuid kuna taotlejad olid põllumajandustootjad, siis PRIA mõistes pole põllumajandustootja selle koodi alt abikõlbulik. Seetõttu otsustas Koostöökoja üldkoosolek ka vajaliku koodi lisada, et Jõgevamaa põllumajanduse arengut ikkagi toetada saaks.
Esimeses taotlusvoorus läks Jõgevamaa Koostöökojast PRIAsse 38 projekti, taotleti 9,5 miljonit krooni. Seni on PRIA rahuldanud 16 Jõgevamaa Koostöökoja taotlust summas 4 123 234 krooni, ära on öeldud kahele taotlejale.
Jõgevamaa Koostöökoda oli üks esimesi tegevusgruppe, kes avas käesoleval aastal taotlusvooru. Esimene sel aastal Leader-meetmest rahastatud üritus oli Kalevipoja kolmikvõistluse uisumaraton Mustvees Peipsi järve jääl tänavu 28 veebruaril.
Esimeses ideedevoorus sai oma ideid välja käia mullu detsembrist kuni tänavu jaanuarini. Komisjonid töötasid ideed läbi jaanuari lõpus ja veebruaris, alates märtsist kuni juunini vormistati taotlusi ning esitati PRIAsse.
Leader-meetmest toetatakse maapiirkonna elukvaliteedi parandamisele ja majandustegevuse mitmekesistamisele suunatud projekte. Leader-toetuse saamist ei otsusta riik, vaid kohalikul tasandil moodustatud tegevusrühmad. Jõgevamaa Koostöökojal on praeguseks 79 liiget, sh 11 omavalitsust, 25 ettevõtet, 43 mittetulundusühingut. Projekte võivad esitada ka mitteliikmed, kuid liikmetel on koostöökoja asjades kaasarääkimisel suurem sõnaõigus.
Vooremaa piirkonnas jagamiseks 1,376 ja Peipsi piirkonnas 1,4952 miljonit krooni.
Vooremaa piirkond
Meede Aktiivne kogukond 814 000 krooni
Ettevõtlus 562 000
Peipsi piirkond
Meede Aktiivne kogukond 479 000 krooni
Meede Olla, tulla, jääda 630 000 krooni
Ettevõtlus 386 200 krooni
Allikas: Jõgevamaa Koostöökoda
iii
HELVE LAASIK
