Nii on paljudes lasteaedades, et esmajärjekorras on rühmatoad, kus lapsed kõige suurema osa oma päevast veedavad, korda tehtud. Välise ilme vuntsimiseks enamasti raha napib, samuti mänguplatsile õues, aga kui kunagi jõuab järg ka hoonete välisilmeni, siis ehk hakatakse ka lasteaeda enam märkama ja loodetavasti tähtsustama.
Üks asi oli aga Räpinas ebatüüpiline. Linnapea ütles, et igale lapsele peab lasteaias koht olema, just nii nagu seaduski ütleb. Juhataja küll kahtles, et kas uus tulija kohe homme vastu võetakse, aga sügisel kindlasti. Igatahes pikka lasteaia järjekorda, nagu enam kui pooltes Eesti omavalitsustes, Räpinas pole. Mida siis teha selle koolieelsete lasteasutuste seadusega, mida enamus omavalitsusi ei täida? Kohustab see ju tagama kõikidele valla territooriumil elavatele 1-7-aastastele lastele, kelle vanemad seda soovivad, koha teeninduspiirkonnajärgses lasteasutuses.Võiks ju soovitada vanematel oma õiguste eest aktiivsemalt seista, aga ilmselt oleks mõttekam otsida võimalusi, kuidas riigi poolt omavalitsusi aidata. Tooksin kaks argumenti, miks peaks seaduse täitmise nimel pingutama.
Lastele võrdsed arenguvõimalused
Lasteaed pole juba ammu lihtsalt hoiukoht, kus lapsel ema tööloleku ajal silma peal hoitakse ja kõht täis söödetakse. Ei taha kuidagi kahandada vanematega veedetud aja tähtsust, aga olles paljudes lasteaedades näinud, kuidas pühendunud professionaalid lastega tegelevad, tunnistan ausalt, et mina pole nii hästi osanud. Ega enamasti jätku ka kannatust ja jõudu, sest väikeste lastega ema ajast kulub suurem osa ajast kodutöödeks, mitte lastega tegelemiseks.
Ühes Võrumaa lasteaias rääkis juhataja, kuidas esmaspäev algab mõnele lapsele sanitaarprotseduuridega, mille hulka käib ka kõikide riiete pesu. Elementaarse hügieeni õpetamine on pigem siiski erand, aga laste õpetamine reegel. Süsteemne õpetus algab juba kolmandast eluaastast ja see paneb aluse kogu haridusteele. Lasteaia õpetajateltki nõutakse ju täna kõrgemat haridust ja pidevat enesetäiendamist. See, et suur osa lapsi täna ka vahetult enne kooli lasteaias ei käi, toob sageli kaasa ebavõrdse stardipositsiooni, mis võib mõjutada ka tema edasist arengut.
Asjal on ka teine külg. Tihti ei pääse ema tööle tagasi, sest pole last kuhugi panna. Emapalk kindlustab küll esimese aasta, aga mis saab edasi, kui töökoht ei oota, aga vanaema on liiga nooruslik ja hoidjatädi palkamine käib üle jõu? Lastesõimes oli 2004. aastal kohti vaid 13,4 protsendile ühe- kuni kaheaastasele lapsele. Loomulikult oleks lapsele parem, kui ema temaga kauem tegeleks. Aga ilmselt mitte sel juhul, kui ta tõesti tööle tagasi kibeleb.
Laste päevahoiu laiendamine on väga otseselt seotud ka naiste tööhõivega, mille tõstmine pole samuti vähetähtis. Eesti naiste tööhõive on küll suhteliselt kõrge, võrreldes Euroopa Liidu keskmisega, aga jääb kümmekond protsenti alla Põhjamaadest. Seal on õnnestunud viimasel kümnendil teha kahte asja korraga, tõsta nii sündimust kui ka naiste tööhõivet. Ja seda nii laste päevahoiu kui ka paindlike töösuhete kaudu. Näiteks kui meil on lasteaias pooled kaheaastastest lastest, siis mitmes Põhjala riigis 2/3.
Riik peab sekkuma
Mida siis teha? Lasteaiakohtade arv suureneb iga aasta 1-2%. Sellise tempoga läheb vähemalt terve põlvkond, enne kui midagi märgatavalt muutub. Järelikult tuleb midagi radikaalsemat ette võtta. Omavalitsusi, kes peavad laste päevahoiu kindlustama, riik piitsaga sundida ei saa. Riik saab aga osa kohustusi enda kanda võtta. Näiteks lasteaia õpetajate palgad. Kui käsitleda alusharidust osana kogu haridussüsteemist, mille eest ju riik vastutab, olekski see loogiline. Sama teed on läinud suuremad Euroopa riigid. Näiteks Prantsusmaal, Saksamaal, Hispaania, Itaalias, Portugalis ja Belgias on rakendatud süsteemi, kus halduskulud ja abipersonali tasu on detsentraliseeritud, aga kasvatajate/õpetajate palgad tulevad riigilt.
See tähendaks umbes 600 lisamiljonit, mis annaks omavalitsustele võimaluse rajada vabaneva raha arvel korralik päevahoiusüsteem. Omaette küsimus on muidugi see, kuidas tagada, et see raha ikka tõepoolest lastesse investeeritakse.
Katrin Saks,
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees,
Riigikogu liige
