Järg 21. jaanuaril ilmunud osale
Ema saatis iga nädal isale paki. Tegin suure riivi, millega suhkrupeete riivida. Ema leotas peediliistakaid kuumas vees ja keetis siirupit. Kavatsesime teha jõuluks piparkooke, et siis on ka isale midagi paremat saata.
16. detsembrist hakkas kehtima uus Vene rubla, ühest rublast sai kümme kopikat. Kellel vana raha kätte jäi, sellel kaotas väärtuse. Pangas olnud rahast vahetati 3000 rubla sama summa vastu, st sai ka uues rahas 3000. Meil oli mõnikümmend rubla kodus, pangas polnud muidugi midagi.
Jõululaupäev oli külm ja lumine, juba teist aastat ei toonud me pühadeks kuuske tuppa. Kirjutasime emaga isale kirja. Minule kirjutamine ei istunud, igapäevastest töödest polnud ju mõtet kirjutada, seda aga, millest kirjutada oleksin tahtnud, ei tohtinud kirja panna, sest kõik loeti ju läbi. Ema kirjutas mitu lehekülge, mina ainult viis rida. Päevikusse oli mul lihtsam kirjutada, aga vahel ei võtnud mitu nädalat sulepead kätte.
Metsanorm tuli täita
Meile tuli korraldus vedada jaanuarikuu jooksul metsast välja 50 tihumeetrit puid ja lõigata 35 tihumeetrit.
Pärast jõule läksime Kägra poistega Voldi alla metsaveo normi täitma. Vedasin Patiga palke ja küttepuid Tabivere jaama. Küttepuudega oli lihtsam, aga palke aitasime üksteisel koormasse tõsta. Palgi üks ots tuli tõsta reele, teine ree taha kelgule.
Koju minnes panin alati paar siledat, oksteta halgu ree põhja õlgede alla. Neist sai laaste katuse paikamiseks ja laudu isa pakikastiks.
Aasta lõpus kuulsin metsatööl meeste käest, et kolm Saadjärve ja Kaarepere valla meest, kes 1941. aasta mobilisatsiooniga Venemaale viidi, olid Kamenski linna lähedal nälga surnud. Need olid August Toomsalu, Karl Eisen ja Kaarel Meos. Nad olid pandud tööpataljoni metsatöödele. Anti
<span style=”FONT-FAMILY: Arial; FONT-SIZE: 10pt; mso-ansi-language: ET” lang=”ET”>Koormaga metsast tulles hakkas külm, kõndisin ree kõrval ja lugesin üht lapsepõlvest pähe jäänud jõululaulu “Üle lume lagedale…”. Elmar küsis, kas ma luuletan. Ütlesin talle, et loen jõulusalmi. Selle peale ütles Elmar, et õiged jõulud on kolmekuninga ajal, sinna on veel poolteist nädalat. Ma vastasin, et siis on venelaste jõulud, ega sina venelane ei ole!
Puud, mis jaama viisime, pidi rongiga Leningradi viidama. Karjalast toodi jälle puid siia, ega raudtee muidu plaani poleks saanud täita.
Valimised ja Lenini mälestamise koosolek
Aasta eelviimasel päeval kuulsin, et jälle oli arreteeritud üks mees, kes veel eelmisel päeval metsatööl oli olnud. Vahepeal oli rahulikum, nüüd siis alustati jälle kinniviimistega.
Aasta viimasel päeval metsa ei läinud, hoolitsesin hobuse eest ja andsin talle kaeru.
Öö oli imeilus ja selge, mõnel pool lasti keskööl ka rakette. 1. jaanuaril käis Maueri Evald meil ja tõi oma isa Ennu tehtud kalendri, kus ka ülestõusmispühad ja vastlad sees. Neid tähtpäevi on võimalik ise välja arvutada, uutes kalendrites neid muidugi sees polnud.
1948. aasta jaanuaris räägiti jälle küüditamisest, jaamades olevat nähtud trellitatud akendega vaguneid.
Jaanuaris olid ka valimised ja kui ema valima ei läinud, tuldi juba pealelõunal kastiga koju.
Kiima Eedu käis meil ja Kägrade pool käsuga minna Õvanurme koolimajja, seal olevat Lenini mälestamise koosolek. Ema ütles, et mingu Kägrad, nendel nüüd suurem talu kui meil.
Lumi oli kevadel kaua maas. Ema ostis Kärksist sepa käest ühehobuse adra. Hakkasin aprillis sellega kündma, kuid välja tuli igavene songerdus. Ema hakkas ise kündma, aga maa oli alt veel külmunud ja see töö ei edenenud ka temal.
Ühel õhtul käis meie pool Heldur Suup, kes käis nüüd Tartu I Keskkoolis ehk endises Treffneris. Sõja ajal oli nende pere meie juures paos ja nende koduküla Vasula põles sel ajal täielikult maha.
Vastupanuorganisatsioon avastati
Helduri isa oli rääkinud, et peitis sõja ajal midagi meie juurde kivide vahele. Meil oli kivihunnikuid õues mitmel pool: maja taga uue maja vundamendi kivid, saunakase ja vana sauna vahel terve talu maade kuivendamiseks mõeldud drenaazhitorud, mida me ka kivideks kutsusime. Tükk aega otsisime.
Nüüd, aastakümneid hiljem, kui neid kaldjoontega vihikulehtedele tehtud märkmeid ümber kirjutan, võin kirja panna, et Helduri isa oli meie poole revolvri peitnud. Heldur kuulus Tartus ühte õpilaste vastupanuorganisatsiooni, mis pidi venelaste poliitikale vastuagitatsiooni tegema ja massilise küüditamise puhul relvastatud vastupanu osutama.
i
PAUL TOOTS
