Eesti ettevõtete ja eraisikute laenu- ja liisingumaht suurenes juunis 2,2 miljardi krooni ehk 0,8 protsendi võrra. Aastakasv alanes eelmise kuu 21 protsendilt 19 protsendini. Käesoleva aasta esimese kuue kuu jooksul lisandunud laenumaht oli ligi poole väiksem aastatagusest näitajast, jäädes samuti alla nii 2006. kui ka 2005. aasta esimese poolaasta kasvule.
Laenukasvu aeglustumist saab täheldada kõikides laenusegmentides, kuid rohkem on see ilmnenud kinnisvarasektoris, mida mõjutas varasem kiire kasvu periood enim.
Intressimäärad kerkinud
Lisaks sellele, et suvekuudel ongi laenunõudlus tavapäraselt mõnevõrra väiksem, pärsivad laenamisaktiivsust muuhulgas rahvusvaheliste laenuintresside tõusu tõttu karmistunud laenukeskkond ja potentsiaalsete laenuvõtjate ettevaatlikumad hinnangud lähiperioodi majanduskasvu väljavaatele. Sellest võib järeldada majanduse võlakoormuse tasakaalukamat arengut, mil võlg kasvab kooskõlas nominaalse tulutaseme kasvuga.
Sarnaselt eelmistele kuudele jätkus viivises olevate laenude mahu suurenemine. Üle 60päevase makseviivitusega laenude osakaal laenuportfellis kasvas mai 1,6 protsendilt 1,8 protsendini juunis. Viivislaenude mahust ligi kolmandiku moodustavad kinnisvarasektoris tegutsevatele ettevõtetele antud laenud. Ka järgnevatel kuudel võib eeldada laenukvaliteedi halvenemist, kuid pooleteise aasta ettevaates ei ole siiski näha, et see toimuks sellises ulatuses, mis võiks takistada majanduse sujuvat kohandumist või tekitaks tõsisemaid probleeme finantssektorile.
Hoiuste aastakasv juunis 7 protsenti
Eesti eraisikute ja ettevõtete hoiuste kogumaht kahanes 1,2 miljardi krooni võrra ning hoiuste aastakasv taandus juunis 7 protsendini. Ettevõtete hoiuste jäägi vähenemise kõrval kasvasid jõuliselt eraisikute nõudmiseni hoiused, mida võib osaliselt selgitada puhkusteperioodiga seotud väljamaksetega.
EURIBORi mõjul tõusid uute eluasemelaenude ja pikaajaliste laenude keskmised intressimäärad juunis vastavalt 5,8 protsendini ja 6,3 protsendini. Seega tuli uutel laenuvõtjatel aastatagusega võrreldes maksta keskmiselt ligi 0,5 protsendipunkti võrra kõrgemat laenuhinda.
Pangad teenisid 2008. aasta teises kvartalis 1,6 miljardit krooni puhaskasumit, mis ületas esimese kvartali kasumit küll enam kui 80 protsendi võrra, kuid sisaldas mitmeid ühekordseid tulusid. Pankade tegevuse kasumlikkusele mõjuvad ebasoodsalt kaasatava ressursi kallinemine ning varade allahindluse kasv.
JANA KASK,
Eesti Panga finantssektori poliitika allosakonna juhataja
