Üks rahvusvaheliselt tuntud Eesti meditsiini suurmees on neurokirurgia rajaja prfessor Ludvig Puusepp, kelle elutöö märkimisväärsed tähised on esimene ajukasvajaoperatsioon Eestis, teaduslike ajakirjade välja andmine, sanitaar-kindralmajori aukraadi väljateenimine. Vestlesime nimekast arstiteadlastest ajaloohuvilise meediku, psühhiaater Jaan Olariga.
Hiljuti tähistasime kahekordse olümpiavõitja Kristjan Palusalu 100. sünniaastapäeva. Kuuldavasti võinuksid aga asjaolud kujuneda nii, et me räägiksime ka mitte meditsiiniprofessorist, vaid võidukast maadlejast Ludvig Puuseppast.
Tõepoolest. Üliõpilaspõlves käis Ludvig Puusepp koos tulevaste maadluskorüfeede Lurichi, Hacenshmiti ja Aberiga raskejõustkuringis. “Kui teist ka halb arst saab, siis hea maadleja tuleb teist ikkagi,” oli talle öelnud vene raskejõustiku isa Krajewski.
Kuidas on Ludvig Puusepa elukäiku ja töösaavutusi mõjutanud tema pikaajaline algul Ukrainas ja hiljem Venemaal veedetud aeg; tuli ta ju Eestisse alles 44-aastaselt?
Tulevane arstiteadlane sündis 1875. aasta 3. detsembril Kiievis. Eesti meditsiini suurmeest ei saa tegelikult puhastverd eestlaseks pidada. Ta isa oli Peterburi ja hiljem Kiievisse rännanud eestlane, ema Victoria-Stephania Goebel aga poola-tsehhi päritolu. Alghariduse omandas Ludvig Puusepp saksa keeles, õpingud Kiievi Gümnaasiumis ja Peterburi Sõjameditsiini Akadeemias olid aga venekeelsed. Muide, Kiievi Gümnaasiumis jagas Puusepp koolipinki hilisema vene teatrikuulsuse Lunatsarskiga. Pärast seda, kui Ludvig Puusepp lõpetas Peterburi Sõjameditsiiniakadeemia, algatas ta sealsamas õppeasutuses kirurgilise neuropatoloogia õpetamise.
Missugune roll oli Ludvig Puusepal Vene-Jaapani sõjas, usutavasti olid tema arstikogemused tsaariarmeele äärmiselt vajalikud?
Selles sõjas oli Puusepp rahvusvahelise Punase Risti lendsalga ülemarst ja prantslaste Maarja-Magdaleena nimelise hospidali närvihaiguste osakonna juhataja. Üks eriti tähtis aastaarv Ludvig Puusepa elus on aga 1908, mil ta koos oma õpetaja Vladimir Behtereviga (1857-1927) Peterburi psühhoneuroloogiainstituudis maailma esimese neurokirurgiahaigla asutas.
Räägime mõne sõnaga ka Ludvig Puusepa õpetajast Vladmir Behterevist.
Vene neuropatoloog ning psühhiaater oli eksperimentaalpsühholoogia ja kortiko-vistseraalse füsioloogia rajajaid, kes uuris kesknärvisüsteemi ehitust ja talitlust ning ajukoore reguleerivat toimet siseelunditele. Tema nime järgi tuntakse mitmeid patoloogilisi reflekse, mis on olulised haiguste diagnoosimisel.
Esimeses maailmasõjas sai professor Puusepp ka põrutada. Juba revolutsiooni läbi teinud Nõukogude Venemaal sai temast riikliku meditsiininstituudi president.
Eestisse saabus Ludvig Puusepp 1920. aastal, mil hakkas õppima ka eesti keelt. Kuidas võttis aga nimeka teadlase vastu Vabadussõjast võitjana väljunud ja iseseisvunud Eesti?
Peab märkima, et tollal oli Ludvig Puusepp pigem väljapaistev vene kui eesti teadlane. Eesti riigivõim ja üldsus suhtusid temasse aga suure lugupidamisega. 1920. aasta 6. augustil anti talle Eesti Vabariigi kodakondsus. Arvestades tema tegevust välikirurgina Vene-Jaapani sõjas, kannatanute opereerimist Esimeses maailmasõjas ja loengute pidamist välineurokirurgiast, omistati talle sanitaar-kindralmajori auaste. Algul töötas Ludvig Puusepp Tallinna I Sõjaväehaiglas konsultant-neuroloogina, 1920. aasta 20. detsembril kutsuti ta tööle Tartu Ülikooli neuroloogiaprofessoriks, kellena ta töötas kuni oma surmani 1942. aasta 19. oktoobril. Tugeva keeleoskajana suutis Ludvig Puusepp pidada loenguid saksa, vene, prantsuse, inglise ja itaalia keeles.
Millega eelkõige Ludvig Puusepp end eesti arstiteaduses jäädvustas?
Sellest võis tegelikult terve raamatu kirjutada. Talle tegi muret asjaolu, et iga teine koljusisesene operatsioon lõppes patsiendi surmaga. Põhjuseks oli asjaolu, et üldkirurgid polnud piisavalt kursis närvisüsteemi anatoomia ja funktsioonidega ega suutnud tolleaegseid küllalt lihtsaid operatsioone rahuldavalt sooritada. Neuroloogia ja neurokirurgia omavahelise seose arvestamine jäi Puusepa kreedoks kogu ta teadlase- ja praktikutöö vältel.
1921. aasta jaanuris võeti tema asutatud närvikliinikusse esimesed patsiendid, sama aasta 9. aprillil tegi ta esimese ajukasvajaoperatsiooni Eestis. Ludvig Puusepp on avaldanud uurimusi peaaju, sealjaaju, pindmiste närvide haiguste ja nende kirurgilise ravi kohta. Tema järgi tuntakse näiteks Puusepa viienda varba refleksi, mis viitab konkreetse ajupiirkonna kahjustusele.
Kahe maailmasõja vahel oli Puusepa kliinik Tartus ainus neuroloogiale ja neurokirurgiale spetsialiseerunud raviasutus Baltimaades. Ka Soomes iseseisvusid need erialad alles pärast Teist maailmasõda. Ludvig Puusepp oli üks ajakirja “Eesti Arst” väljaandjatest. Märkimisväärseks sündmuseks kujunes ajakirja ?Folia Neuropathologica Estoniana? asutamine aastal 1923. aastal. Puusepp toimetas seda ajakirja kuni viimase numbrini 1939. aastal. Lisaks eesti arstiteadlastele avaldasid seal töid neuroloogid ja neurokirurgid Lääne-Euroopast ja USAst, kuid ka Puusepa endised kolleegid Venemaalt. Tartus kirjutas professor Puusepp ulatusliku käsiraamatu ?Die Tumoren des Gehirns?, mis ilmus aastail 1927-1929. 1931. aastal nägi trükivalgust tema monumentaalse teose ?Die Chirurgische Neuropathologie? esimene köide. Üldse jõudis sellest ilmuda kaks ja pool köidet, kokku 1400 lehekülge.
Kuidas professor Puusepp oma teadmisi rahvusvahelises mastaabis tutvustas?
Tartu perioodil esines ta loengutega peaaegu kõikides Euroopa riikides, aga ka Ameerika Ühendriikides ja Egiptuses. Puusepp külastas korduvalt Itaalia suurimat närvi- ja vaimuhaiglat Põhja-Itaalias Racconigis, kus sooritas ka mitmeid operatsioone. Maailmakuulus neurokirurg oli valitud Portugali TA korresponentliikmeks, Padova ja Vilniuse Ülikooli audoktoriks.
Kuulsaid teadlasi, eriti reaalteaduses, tunnustavad sageli ka erinevad valitsused ja riigivõimud?
“Tõepoolest Ludvig Puusepp on pälvinud rohkem kui 20 ordenit ja medalit erinevatelt riikidelt. Eesti Vabariik tunnustas teda Valgetähe teenetemärgi II klassi, Kotkaristi teenetemärggi II klassi, Eesti Punase Risti mälestusmärgi I järgu teise astme ja mitme teise aumärgiga. Nõukogude võimu ajal nimeati Ludvig Puusepp esimesena Eesti NSV teeneliseks teadlaseks. Teadlase elutee katkes Saksa okupatsiooni ajal ning ta maeti Tartusse Uspenski kalmistule. Taasiseseisvunud Eestis valiti Ludvig Puusepp 100 XX sajandi Eesti suurkuju hulka. Tänav Tartus, kus asuvad ülikooli kliinikumi hooned, kannab tema nime. Neuroloogiakliinikut ?valvab? professor ise Endel Taniloo ja Allan Murdmaa loodud ausambana.
Nimekas arstiteadlane on öelnud: “Väikesed rahvad ei suuda saavutada suuri võite ei relva ega materiaalsete vahendite abil. Kuid neil on teised võimalused. See on vaimne jõud, vaimse kultuuri jõud, mis on mõõtmatu territoriaalsete ja materiaalsete piiridega.”
JAAN LUKAS
