Kui näiteks Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli õpilased soovivad Luua Metsanduskooli metsamasinaklassi trenažööril metsamasinaga töötamise nippe õppida, siis reedel allkirjastatud 12 Lõuna-Eesti kutseõppeasutuse koostöölepingu järgi on neil selleks roheline tee.
Muidugi tuleb Luua kooli metsamasinaõppe õpetajatega kokku leppida, leida klassi töös vabad tunnid ning õpetaja.
12 Lõuna-Eesti kutseõppeasutust on seljad kokku pannud ja allkirjastasid reede õhtul Viljandis Liivimaa kutseõppeasutuste koostööleppe, mille eesmärk on pakkuda koostöös koolide, maavalitsuste ja omavalitsustega Lõuna- ja Kesk-Eesti inimestele paremaid ametiõppimise ja enesetäiendamise võimalusi.
Luua Metsanduskooli direktori Haana Zuba sõnul on koostööd varemgi eri vormides tehtud, kuid leping on koostegutsemise garant.
Liivimaa kutseõppeasutuste koostöö eestvedaja, Viljandi Ühendatud Kutseõppekeskuse juhi Tarmo Looduse sõnul hõlmab koostöö õpetatavate erialade ühist kvaliteedi tagamist, pakutavate erialade ja õppimisvõimaluste võimalikult laia valikut. “Maavalitsustelt ja omavalitsustelt loodame tagasisidet tasemekoolituse ja täiendkoolituse vajaduse kohta. Kutseharidus on üks oluline instrument paikkondade arendamiseks ja regionaalpoliitika teostamiseks,” tõdes ta.
Partnerid võivad aidata
Zuba sõnul saavad koolijuhid regulaarselt kokku ning arutavad oma probleeme. “Saame üksteiselt õppida, koos on asju lihtsam lahendada. Teine moment on see, et saame alati oma partnerite poole pöörduda, kui pole näiteks õpetajat või tahaksime mujal praktikabaasi kasutada,” lisas ta. Samuti teevad omavahel koostööd õpetajad. “Kahe kooli raames jääb koostöö mõnikord nigelaks, mitme õppeasutuse kogemused on igal juhul kasuks,” lisas ta.
Zuba hinnangul pole kutseõppeasutused kohtadel kõiki oma võimalusi kaugeltki avanud. “Meid on lahterdatud küll riigikoolideks, aga vähe on räägitud võimalustest kohalikku kogukonda arendada,” märkis Zuba. Tema hinnangul on kõik õpetajad võrdsed — nii riigikoolides kui ka omavalitsuste õppeasutustes töötavad.
Jõgeva maavanema Viktor Svjatõševi sõnul on tegemist pigem raamlepinguga, mis kutsub koostööle kutseharidusasutusi, omavalitsusi ja maavalitsusi. “Igat asja võib ja saab paremini teha. Kõik taandub õpilaste vähesusele, on siis tegemist mistahes õppeasutusega. Ka kutseõppeasutustel on sama probleem, sest õpilasi lihtsalt ei jätku. Et Lõuna-Eesti kutseõppeasutused saaksid kätte oma õpilaste miinimumarvu ja et võimalikud õpilased ei läheks kaugele, vaid jääksid kodukanti, on vaja tagada parem reklaam, parem info liikumine, omavalitsuste ja maavalitsuse positiivne suhtumine ja usaldusväärsus. Kui on õpilasi, säilib kool, ja kui säilib kool, siis on õpilastel võimalik kodukohas õppida. See on ring,” nentis ta.
Luua Metsanduskoolil on maavanema sõnul olnud probleeme transpordiga, mitmel aastal on püütud asju lahendada. “Tegemist on väga spetsiifilise probleemiga, meiepoolne panus pole mure lahendamisele seni kaasa aidanud.
Põltsamaa Ametikool teeb koostööd linna ja vallaga, õppeklassid on ka gümnaasiuminoortele, koostöö sujub,” märkis maavanem.
Jõgeva maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja kohusetäitja Andi Einaste hinnangul tähendab 12 Liivimaa kutseõppeasutuse selgade kokkupanek seda, et Euroopa tugifondide investeeringuid on võimalik koolidesse tuua, sest taotlust ei esita ainult üks õppeasutus, vaid tehakse ühisprojekt.
“See on lisajõud, mis on selle kokkuleppe taga,” tunnistas Einaste. Tema sõnul on kutseõppeasutustest haridusreform juba läbi käinud ja Eesti
Saksamaal üks praktikabaas piirkonna peale
Maavanem rõhutas ka Saksamaa kogemust, kus suure piirkonna peale on üks praktikabaas. Sinna saadetakse nii gümnaasiumi kui ka põhikooli lapsi, tavakoolides tööõpetuse klasse polegi. Ka kutseõppeasutuste juures pole õppeklasse, sest üksikult ei suuda nad tagada parimat õppekvaliteeti ja nüüdisaegset tehnoloogiat.
“Seetõttu tulevad õpilased keskustesse kas üheks päevaks või ka nädalaks, saavad oma praktika kõige moodsamate õppevahenditega ning parimate meistrite käe all. Sakslased ütlesid, et nad ei suuda varustada kõiki koole parima tehnikaga. Põhilised taoliste keskuste rahastajad olid ettevõtjad. Nad ütlesid, et see on meie tulevik, me koolitame endale väga hea kaadri.”
Koostöö korraldamine
i
Kutseõppeasutuste koostöö korraldamiseks moodustavad koolide esindajad direktorite kogu, mida juhib üks selle liikmetest. Maavalitsuste ja omavalitsusliitude koostöö koordineerimiseks valivad mõlemad esindajad omapoolse koostöökoordinaatori.
Omavalitsusliitude ja maavalitsuste esindajatega koostöö koordineerimiseks kutsub direktorite kogu vähemalt kord aastas kokku koosoleku, kus osalevad kõigi osapoolte esindajad. Eelmine koostöölepe toimis viis aastat kuue Lõuna-Eesti kooli ja maavalitsuste vahel. Sel korral on osavõtjate ring laienenud: osaleb 12 kooli, kuus maavalitsust ja kuus omavalitsusliitu.
HELVE LAASIK
Liivimaa kutseõppeasutuste koostööleppe osapooled:
*Heino Elleri nim Tartu Muusikakool
*Järvamaa Kutsehariduskeskus
*Luua Metsanduskool
*Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool
*Põltsamaa Ametikool
*Räpina Aianduskool
*Tartu Kunstikool
*Tartu Kutsehariduskeskus
*Valgamaa Kutseõppekeskus
*Vana-Antsla Kutsekeskkool
*Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool
*Võrumaa Kutsehariduskeskus
*Koostööleppe toimimisele aitavad partneritena kaasa Jõgeva, Järva,
Viljandi, Valga, Võru ja Põlva maavalitsused ja omavalitsusliidud ning Tartu linn oma esindajate kaudu.
i
Koostöövaldkonnad:
* koolitusvaldkondade arendamine koostöövõrgustiku kaudu,
* ühised üritused: kutsevõistlused, õpetajate ja koolitöötajate
tunnustamised
* õppebaaside ristkasutus
* koostöö täiendkoolituste korraldamisel
* ühised reklaamikampaaniad
* ühisprojektid
Allikas: Liivimaa kutseõppeasutuste koostöölepe
