Eesti ajaloohuvilistele said hiljuti kättesaadavaks veel mõned uued killud Vabadussõja ühe legendaarsema kangelase Julius Kuperjanovi ja tema nime kandnud partisanipataljoni ajaloost. Kuperjanovi hiljutiseks 116. sünniaastapäevaks üllitas J. Kuperjanovi Selts raamatu “Lugusid Julius Kuperjanovist” ja seltsi juhatuse esimees Olev Teder sai valmis filmi “Üits vana ja hää pildialbum”.
Raamatu ja filmi valmimisele aitas kaasa asjaolu, et võõrsil elavad eestlased on viimasel ajal saatnud J. Kuperjanovi Seltsile päris ohtralt huvitavat ning siinmail trükis ilmumata või suisa teadmata-tundmata materjali.
“Saatsin välismaal ilmuvatesse eestikeelsetesse ajalehtedesse artikleid üleskutsega saata meie seltsile Julius Kuperjanoviga seotud materjale ning nii mõnigi, kelle valduses midagi huvitavat on, võttis meiega ühendust,” ütles Jõunes elav harrastusajaloolane ja Kuperjanovi uurija Olev Teder.
Lõviosa 160-leheküljelisest raamatust “Lugusid Julius Kuperjanovist” võtavad näiteks enda alla Kuperjanovi koolivenna ja lapsepõlvesõbra Leo Laursoni Argentiinas kirjutatud mälestused, mis on ilmunud aastatel 1963-1965 väliseesti ajalehes Võitleja. Laursoni mälestuskillud algavad 1904. aasta sügisest, mil Kuperjanov asus õppima Vana-Kuuste ministeeriumikooli ning lõpevad 1918. aasta detsembriga. Seega kajastavad mälestuskillud raamatu ajalootoimetaja Urmas Salo sõnul just seda perioodi Vabadussõja kangelase elus, millest senini vähem teati: koolipõlve, sõjaväeteenistust Vene armees Esimese maailmasõja ajal ning konspiratiivset tegevust Saksa okupatsiooni ajal Tartumaal.
Vana album
Lisaks Laursoni mälestustele on raamatusse paigutatud Vabadussõja staabiohvitseri ja sõjakirjasaatjana kaasa teinud ning hiljem endale kirjanikuna nime teinud Richard Rohti kirjutis “Julius Kuperjanov. Tema elulugu ja teod” (ilmus 1919. aastal trükis ilma autori nimeta) ning ajakirjaniku ja kirjastaja Yri (Georg) Naelapea poolt 1920. aastal kirjutatud poeemi mõõtu luuletus “Kuperjanovi käskjalg”, mis pakub liigutava pildi 14-aastase vaeslapsest karjapoisi läbielamistest ühel Vabadussõja aegsel tuisusel talveööl. Loo humoorikas puänt toob Kuperjanovi karmi sõjameheloomuse kõrval esile tema inimlikkuse ja naljasoone.
Kirjastuse Grenader vahendusel ja lahkete annetajate toetusel ilmunud raamatut trükiti 1000 eksemplari. Suurema osa tiraazhist realiseerib kirjastus kaupluste kaudu, kolmsada eksemplari sai enda käsutusse J. Kuperjanovi Selts. Nii et raamatut saab praegu veel osta ka nende käest.
Peale kirjaliku materjali on Kuperjanovi selts saanud välismaalt huvitavaid fotosid. Nii sai selts näiteks USAs elava Silvia Pooli vahendusel enda valdusse valiku kunagisele Vändra apteekrile Eduard Johansonile kuulunud fotosid Julius Kuperjanovi matustest. Ka Kuperjanovi Partisanide Pataljoni ohvitseri, 1941. aasta suvel Petseris maha lastud Eduard Sterni koostatud ja tema abikaasa Hilda poolt võõrsile viidud album pataljoni argi- ja pidupäevi kajastavate fotodega saadeti seltsile USAst, saatjaks hr Ants Silde. Olev Tederi poolt kokku pandud filmi “Üits vana ja hää pildialbum” võibki nimetada Kuperjanovi matusefotode, Eduard Sterni albumis sisalduvate fotode ja Jõgeva kandi kodu-uurijalt Juhan Reimannilt saadud Kuperjanovi-teemaliste fotode kommenteeritud esitluseks.
Ordenid ja medalid
Nii uut raamatut kui ka filmi tutvustati publikule esmakordselt 8. oktoobril Tartu Kõrgema Sõjakooli saalis Julius Kuperjanovi 116. sünniaastapäeva puhul peetud ajalookonverentsil “Okupatsioon ja vabadusvõitlus Eestis”. Samal konverentsil andis Kuperjanovi selts üle ka esimesed J. Kuperjanovi ordenid ja medalid. Kuperjanovi orden kopeerib Kuperjanovi Partisanide Pataljoni ohvitseride kunagist, enne 1934. aastat kasutusel olnud risti, pealuuvapi, kotka ja mõõkadega rinnamärki (hilisemal märgil kotkast ja mõõku enam polnud). Selle numbrit 001 ja 002 kandvad eksemplarid annetati postuumselt Julius Kuperjanovile ja 1938. aastal asutatud Kuperjanovi Partisanide Polgu Seltsi esimehele Johannes Soodlale, kolm järgmist eksemplari aga Eestis 1940. ja 1950. aastatel tegutsenud põrandaaluste nõukogudevastaste noorteühenduste Salajane Kuperjanovlaste Organisatsioon, Kuperjanovlased ja Kuperjanovlaste Salk juhtidele Ülo Adamsonile, Jüri Pertmannile ja Villu Kibenale. Selliste seltside (peale kolme nimetatu oli neid veelgi) elavate kirjas olevatele liikmetele annetati Kuperjanovi medalid.
Järgnevalt kavatseb J. Kuperjanovi Selts anda välja oma ajaloovihiku, lasta maalida koopiad Maximilian Maksolly maalidest, mis kujutavad Julius Kuperjanovit ja stseeni Paju lahingust (maalide originaalid läksid sõja ajal teadmata kaduma), paigaldada Paju lahingu mälestusmärgi juurde infostendi ning seada endale Tartus sisse arhiivitoa, kus kõike Kuperjanovi kohta kogutut hoidma hakata. Esialgu on selts aga osa raamatu trükkimise rahastki võlgu, nii et lahkete annetajate abi on endiselt oodatud. Selle kohta, kuidas annetust teha, saab infot seltsi kodulehelt www.kuperjanov.ee.
i
RIINA MÄGI
