Enamik võitlejaid peaks saabuma tänahommikuste Tartu ja Tallinna rongidega. Nii kell 8.23 Tartust kui ka kell 9.04 Tallinnast saabuval rongil on Jõgeva jaamas vastas eribuss, mis toimetab rahva Laiuse ordulinnuse varemetesse, kus kell 11 algab väeüksuste formeerimine ja võitlejate instrueerimine.
“Kahest moodustatavast väeüksusest üks hakkab linnust kaitsma ja teine seda ründama,” ütles lumelahingu peakorraldaja Tanel Kutti Tartu Ülikooli ajaloo-osakonna üliõpilaskogust. “Seekord jagame kahe leeri võitlejatele välja ka eraldusmärgid. Üks väeosa saab kollased, teine sinised käesidemed. Väepealikuteks oleme palunud sõjanduse alal haritud inimesed: ühe sõjakooli lõpetanu ja ühe kadeti.”
Kindlad lumelahingu pidamise reeglid on Kutti sõnul välja töötatud eelkõige selleks, et ligimesearmastus lahingumöllus kaotsi ja võitlejate tervis ohtu ei satuks.
“Reeglid näevad näiteks ette, et laskemoonaks tohivad olla vaid lumekuulid, aga mitte jäätükid ega kivid, millele lumi ümber mätsitud,” ütles Tanel Kutti. “Paraku satub igal aastal võitlejate hulka ka selliseid, kes vastase peale nii kurjaks lähevad, nagu polekski tegemist mängu, vaid päris lahinguga. Ning kui emotsioonid üle pea löövad, siis vahendeid enam ei valita.”
Meedikud-teejagajad
Nii liigemotsionaalsetel võitlejatel kui ka kogu lahingu käigul peavad silma peal kohtunikud.
“Kohtunikke leida polnud lihtne, sest kõik tahaksid parema meelega ise lahingus kaasa lüüa,” ütles Tanel Kutti. “Loodan mõned ajalootudengid siiski nõusse saada. Ja ka meditsiinipunkti rahvas hakkab n-ö kohakaasluse alusel kohtunikutööd tegema.”
Kuigi arstiabi pole kahe varasema lumelahingu ajal keegi vajanud, otsustati tänavu siiski meditsiinipunkt tööle panna. Punkti isikkoosseis ? viis arstiteaduskonna tudengit ? hakkab kandma punaseid käesidemeid.
“Varustusest võtame kaasa põhiliselt esmaabivahendeid ja valuvaigisteid,” ütles teise kursuse meditsiinitudeng Reena Kartau. “Ning lisaks meditsiiniabi andmisele ja kohtunikutööle on meil veel austav ülesanne kuuma teed jagada.”
Võitlejate võitlusvaimu aitab kindlasti tõsta Karl XII ajastust pärinev Rootsi muusika. Ka kahur, millest lahingu avapauk lastakse, on tehtud samast ajajärgust pärit kahuri järgi. Sõjariista sepistas metallikunstnik Kaupo Kangur mõned aastad tagasi Eesti Kunstiakadeemia lõputööna.
Külm ja lumepuudus
Kuninglikku lumelahingut peetakse Tartu Ülikooli ajalootudengite eestvõttel kolmandat aastat selleks, et elavas vormis meenutada enam kui kolmsada aastat tagasi Karl XII poolt oma Laiusel talvituvale sõjaväele võitlusvaimu hoidmiseks korraldatud lumelahingut. Lumekindluse rajamiselgi võeti ?nitti kolme sajandi tagustest joonistest.
“Kartsime kindluseehitajatega teisipäeval Laiusele tulles, et lund on vähevõitu,” ütles Tanel Kutti. “Aga kui kohaliku kommunaalfirma Kuremaa ENVEKO sahad lume linnuseõuelt valliks kokku lükkasid, sai vall päris kõrge.”
Peale lume kokku lükanud ja lõkkepuud kohale vedanud ENVEKO on lumelahingu korraldajatel põhjust tänulik olla teistelegi üritust rahaliselt või muul viisil toetanutele: Eesti Kultuurkapitalile, Rootsi suursaatkonnale, Tartu Ülikooli üliõpilasesindusele, AS Falck Eestile ning Jõgeva maa- ja vallavalitsusele.
“Kohalike ametiasutuste ja firmadega on meil aidanud asju ajada EELK Laiuse koguduse õpetaja Margit Nirgi ja Laiuse raamatukogu juhataja Asta Leiten: me ise siinseid olusid ju nii hästi ei tunne,” ütles Tanel Kutti.
“Margit on lisaks sellele kindluseehitajatele pastoraadis öömaja võimaldanud. Laiuse Põhikool lubab meil oma ruumides lahingujärgset ajalooseminari pidada ning käsitöökoda Kuldne Õlg teeb laupäeval uksed lahti selleks, et võitlejad saaksid lõunasöögi ja seminari vahele jääva aja huvitavalt sisustada.”
Kuigi kolmapäevaks oli võitlejaid lahingusse registreerinud 170, juleti lõunasöök tellida ikkagi 350 inimesele, sest lahingupäeval on alati tohutu hulk registreerimata isikuid kohale saabunud.
“Esimesel aastal oli lumelahingu ajal külm, möödunud aastal kummitas lumepuudus. Mine tea, äkki tuleb tänavu ideaalilm,” ütles Tanel Kutti.
RIINA MÄGI
