|
|
Küllap tundub pisut uskumatu, et Mandri-Eesti keskel tegutsev piimafarm võib saada kõige Läänemeresõbralikuma farmi tiitli. Ent just sellise tunnustuse osaliseks sai Põltsamaa linna lähistel Kuningamäe külas asuv OÜ Viraito piimakarjafarm. |
Vastava tunnistuse andis firma juhatajale Toivo Kensile üle sihtasutuse Eestimaa Looduse Fond eutrofeerumisekspert ja projektijuht Kristjan Piirimäe.
Eestimaa Looduse Fond (ELF) koos Eesti Talupidajate Keskliiduga (ETKL) aitavad kaasa Maailma Looduse Fondi (WWF) ja Läänemeremaade Talunike Keskfoorumi (BFFE) algatatud võistlusele, mille eesmärgiks on leida parimaid põllumajanduspraktikaid, mis vähendavad põllumajandusest tulenevat saastekoormust Läänemerele, ja tunnustada talunikke, kes edendavad innovatiivseid saastekoormuse vähendamise meetmeid oma taludes. OÜ Viraito sai tunnustuse tihedas konkurentsis sõelale jäänud nelja tugevama kandidaadi hulgast.
20 kandidaati
Ühtekokku külastas žürii enam kui 20 põllumajandustootjat. Nende hulgas oli nii tava- kui mahetootjad, kes kasvatavad sigu, piimakarja, lihaveiseid ja lambaid. Üksteisest erineti nii tootmismahtudelt kui ka -laadilt.
Läänemeresõbralikuma talu valis žürii välja pärast tuliseid vaidlusi ja otsuse langetamiseks tuli teha mitmeid kompromisse. Viraito ei võitnud tiitlit teiste ees mitte mäekõrguse eduga, vaid äärmiselt tihedas konkurentsis. Toivo Kens omalt poolt tunnistas, et temale tuli sellise tiitli pälvimine väga positiivse üllatusena.
Žürii liige Kristjan Piirimäe lausus, et teiste kandidaatide hulgas jättis talle väga hea mulje Kuningamäe farmile tugevaks konkurendiks osutunud Viljandi lähistel tegutsev Ekseko seafarm, kus toodetakse kolmandik Eesti sealihast.
Külastati veel Lutsu seafarmi Põlvamaal, mahetootjat Mätliku talu Pärnumaal jt. põllumajandustootjaid. Ekspert tõdes, et keskkonnasõbralikke talusid on Eestis palju ja valiku tegemine nende hulgas pole üldse lihtne. Kristjan Piirimäe sõnul ei saa mahetootmist eeldada siiski suurfarmidelt, sest paratamatult tähendab mahetootmine kaotust saagikuses, suurfarmil tuleks aga sel juhul karja vähendada.
Looduse hoidmiseks tuleb investeerida
Selles, et tunnustuse pälvinud talu Kesk-Eestis asub, pole ekspert Kristjan Piirimäe sõnul midagi erilist, sest Läänemerd mõjutav keskkonnatundlik ala ulatub lausa Moskva lähistele. Viraito juhatajat Toivo Kensi paneb imestama tõsiasi, et teistes Euroopa Liidu riikides ei hakka peaaegu kusagil silma, et sealsed farmid täidaksid nii karme keskkonnanõudeid, nagu Eesti loomakasvatajatele ette on kirjutatud.
Samas tõdes Viraito juhataja, et looduse hoidmise nimel tuleb teha väga mahukaid investeeringuid. Viraitos on raha kulutatud just lägahoidlate ehitamisele ning settebasseinide rajamisele.
Kristjan Piirimäe sõnul on Põltsamaa piirkonnast räägitud kui nitraaditundlikust alast, ent lisaks nitraaditundlikkusele on piirkond tundlik igasuguse reostuse suhtes. Nimelt on lubjakivi ja huumuskihi vaheline moreenikiht siin väga õhuke.
Määravaks sai lägahoidlate kvaliteet
Kristjan Piirimäe sõnul paistab Viraito silma eelkõige just veekeskkonna hoidjana. Mitte väheoluline pole ka Viraito ühistöö E-Piim Põltsamaa Meiereiga. Nimelt oli meiereis probleemiks, et juustutootmisel tekkiv reovesi on tõsine oht Põltsamaa jõe veele. Viraito farm asus selle probleemi lahendamisel meiereile appi, vedades juustutööstuse eelpuhastist välja seal tekkiva flotomuda.
Kristjan Piirimäe andis kõrge hinnangu ka Kuningamäe farmi lägahoidlatele. Tema sõnul võib igaüks oma silmaga veenduda selles, et nendest hoidlatest ei jõua grammigi lägamassist sealsamas lähedal asuvasse kraavi. Viraito lägahoidlad on veel paremini ehitatud, kui kehtestatud nõuded seda eeldavad. Ekspert hindas kõrgelt ka silohoidlate ehituskvaliteeti. Silohoidlate ehitamisel on osavalt ära kasutatud farmiümbruse pinnase kallet, kust silomahlad ei saa ümbritsevasse keskkonda lekkida. Veel tõi ekspert esile farmi naabruses asuvate korterelamute juurde rajatud biotiigid, mis aitavad käidelda elamutes tekkivat reovett. Laudas tekkiv sõnnik jõuab täies mahus farmi enda põldudele, kusjuures samas kasvatatavad põllukultuurid kasutatakse farmis ära loomatoiduna.
Läga laotamisel karmid nõuded
Toivo Kensi sõnul on neile läga laotamisel ette nähtud väga ranged tingimused. Täpselt on määratletud, mitme meetri kaugusele tee servast läga võib laotada, kui kaugele peab läga laotamisel jääma kraavidest. Ka ümbruskonnas asuvate majapidamistega peab laotur kindlaks määratud distantsi hoidma.
Kui mõne reegli vastu eksitakse, siis määratakse karistus loomulikult mitte inimesele, kes seda tööd tegi, vaid ikka seda, kes töö tegijale korraldused annab.
“Meie ühine eesmärk peab olema jätta järeltulevatele põlvkondadele keskkond vähemalt sama puhtana või puhtamanagi, kui see praegu on,” toonitas Toivo Kens. Viraitos on seda põhimõtet silmas peetud ja järgitud.
iii
TOOMAS REINPÕLD
