Ene Mõts on töötanud Jõgevamaal rahandusvaldkonnas erinevatel aegadel ja olukordades ning ikka professionaalse aususe ja täpsusega. Kaheksakümnendate aastate lõpul usaldati just temale Nõukogude Liidu esimese kommertspanga, Tartu kommertspanga Jõgeva filiaali juhtimine. Hiljem juhatas Ene Mõts Tallinna Panga kohalikku filiaali. Tänaseni töötab mõtteerk ja tegus daam aktsiaseltsis Valmeco pearaamatupidaja-finantsistina. Lõppeva nädala teisipäeval sooviti talle tööpostil õnne silmapaistva numbriga juubeliks.
Õnnitlused juubeliks, proua Ene Mõts. Ajame teiega juttu aktsiaseltsi Valmeco kontoris. Mis teid tööle kutsub, kas pole soovi koduseks jääda või elate kaasa perefirma käekäigule? Juhib ju praegu ettevõtet teie väimees Raul Taul, siin on ametis teie lapselaps ja veel mitmed lähisugulased.
„Põhjus on mõlemas. Ma ei soovi tõesti koduseks jääda, ja kui on perefirma, püüan selle käekäiguga kursis olla. Töötan aktsiaseltsis Valmeco raamatupidaja-finantsistina 1996. aastast.“
Kuidas Valmecol läheb kui arvnäitajaid arvesse võtta?
„Elame pisitasa. Me pole eriti suur firma, kui selline paraja suurusega ettevõte Jõgevamaa kohta.“
Kui kaua olete Jõgevamaaga seotud?
„Ma olen sündinud talus Kaarepere kandis. Elasime ka Mõisamaal ja Kurista roosiaias. Päris oma kodu oli Eristveres. Sealt hakkasin ka koolis käima. Lõpetasin Tartu Riikliku Ülikooli majandusteaduskonna rahanduse erialal. Pärast seda suunati mind Raplasse, kuid siis kutsuti Jõgevale tagasi. 1965. aastal asusin tööle Jõgevale toonasesse pangandussüsteemi (Riigipangas), kus ennekõike olin ametis krediidiinspektorina, lõpetasin aga juhataja asetäitjana.“
Kas üheks õppejõuks Tartu Ülikoolis oli teil ka hilisem Eesti Panga Nõukogu esimees professor Uno Mereste?
„Jah. Ta oli meie kursuse juhataja. Mereste kuulus ka Eesti Ülemnõukogusse ja Riigikogusse.“
Põikame kaugemasse lapsepõlve. Mida te teisest maailmasõjast mäletate?
„Natuke ikka. Mul on meeles põgenemine 1944. aastal, kui Nõukogude väed sisse tungisid ja sakslased põgenesid. Juhtus nii, et sattusime just rindele vastu ja pommitamise alla. Õnneks läks kõik hästi.“
Kus ja kuidas teenisite oma esimese raha?
„Kõplasin kolhoosi põllul, omajagu vaeva tuli näha ohakate välja juurimisega. Mu isa oli brigadir, ema töötas loomakasvatuse alal.“
Mida arvate lastele taskuraha andmisest?
„Kui võrrelda praegust aega minu noorusega, on suhtumine erinev. Mingi taskuraha peab lapsel aga alati olema. Tänapäeval väga kingitusi ei osteta, sünnipäevaks püütakse raha kinkida.“
Esimene kommertspank Nõukogude Liidus, Tartu Kommertspank, sündis poliitiliste muutuste tuultes 1989. aastal. Kuivõrd aimasite, et midagi sellist võib toimuda?
„Tol ajal oli ikka tunda, et midagi peab muutuma. Tartu Kommertspanga Jõgeva filiaali loomisega soovitas mul tegelema hakata esimene Jõgeva maavanem Priit Saksing, kes viis mind kokku selle panga esimese juhi Ants Veetõusmega. Asjasse suhtus positiivselt ka mu senine ülemus, Riigipanga Jõgeva osakonna juht Jaan Klaarmann. Takistusi ta ei teinud. Eks temagi mõistis uuenduste vajalikkust. Kui vastuolusid era- ja riigipanganduse vahel ka tekkis, siis olid need üsna tühised.“
Kes olid Tartu Kommertspanga kliendid Jõgevamaal?
„Enam-vähem kõik asutused ja ettevõtted: kolhoosid ja sovhoosid ning võrdlemisi palju eraisikuid. Päris hea koostöö oli mul maavalitsuse rahandusosakonna juhataja, hilisema maksuameti juhataja Jüri Ütiga.“
Kus asus Tartu Kommertspanga Jõgeva kontor?
„Kui ma päris üksi töötasin, siis asus kabinet ajaloolises Jõgeva pangahoones. 1990. aastal kolisime endisesse parteimajja (EKP Jõgeva rajoonikomitee residents, praegune Kesk-Eesti Ärikeskus). Algul oli mul kaks tuba. Pikapeale kuulus pangale terve koridor.
Töötajaid oli algul kolm, siis nende arv suurenes. Lisaks Jõgeva kontorile asusid „kontorid“ ka Tormas, Palamusel, Mustvees, Põltsamaal ja läksime otsaga välja isegi Järvamaale Mäole.“
Me teame Tartu Kommertspanga saatust. Mis võiks aga olla selle panga positiivne roll Eesti majanduses?
„Mitmed rahanduslikes raskustes põllumajandusettevõtted said laenu. Võrreldes seniste riiklike pankadega oli süsteem hoopis uus. Kui enne tegeleti paberimajandusega, siis uutes oludes hakkas üleminek arvutitele. Praegu ei kujuta keegi ette, et peaks ülekanne näpus panka minema.“
Millised on mälestused Tartu Kommertspanga viimasest juhist Rein Kaareperest (1954–1998)?
„Ta oli hea juhataja, kelle alluvuses oli hea töötada, samas oli ta nõudmistelt küllaltki konkreetne. Mul on temast väga head mälestused.“
Mida tähendas Jõgeva majanduselule aga Tartu Kommertspanga likvideerimine?
„1992. aasal kehtestati Tartu Kommertspangale moratoorium. 1993 ostis meid ära Tallinna Pank. Süsteem töötas samuti edasi nagu Tartu Kommertspanga ajal. Eks pangatöös on alati kõige olulisem täpsus ja austus klientide vastu.“
Emotsionaalne küsimus. On teil kahju, et Eestil pole enam oma raha, krooni?
„Mõnes mõttes küll. Aeg läks aga edasi, Eesti ühines Euroopa Liiduga ja siis oli eurod loogiline jätk. Inimene harjub kõigega.“
Mitme erineva maa rahasid olete pangajuhina käes hoidnud?
„Ametikohustusi täites ma raha käes ei hoidnud. Vahetult tegelesid rahadega kassapidajad. Hästi on meeles aga rublade vahetamine Eesti kroonideks.“
Mida arvate virtuaalrahast?
„Head ei arva. Leian, et õige raha on ikka riigi pangasüsteemis.“
Kas vaatasite teleseriaali „Pank”?
„Vaatasin ja vahel mõtlesin, kes on kelle prototüüp. Seriaal ei pea aga tegeliku eluga kokku minema. Räägiti, et filmis pidavat kujutama ka Rein Kaareperet, kuid mulle ükski tegelane teda ei meenutanud.“
Kas Evelin Võigemasti mängitud tegelane võis meenutada Tiina Mõisa?
„Arvasin, et nii võiks olla, aga sarnane ta siiski ei tundunud. Samas pole ma Tiina Mõisaga tuttav, sest Hansapanga juhtivtöötajatega polnud kokkupuuteid.“
Praegune valimiste-eelne aeg ajendab küsima, ega teid pole kutsutud poliitikasse?
„Eesti taasiseseisvuse algusajal kutsuti. Hiljem mitte ja minul pole ka endal huvi olnud selle valdkonna vastu.“
Küllap olete pankades töötamise eest mitmeidki tunnustusi saanud?
„1981. aastal pälvisin Eesti NSV teenelise ökonomisti aunimetuse. Tunnustuse andis üle Ülemnõukogu presiidiumi esimees Johannes Käbin.“
Missuguste hobidega olete tegelenud?
„Jõgeva Keskkoolis õppides harrastasin malet, juhendajaks oli Kaarel Hermlin. 1957. aastal käsime Eesti koondisega üleliidulistel koolinoorte meistrivõistlustel, kus pälvisime üheksanda koha. Praegu mängin harva malet lastelastega, kui neil tuleb meelde mind „kiusata“.“
Pangas (SEB) töötab ka teie tütar Krista Taul?
„Ta õppis proviisoriks, kuid ei leidnud Jõgeval erialast tööd. Pangas vajati aga inimesi ja nii ta panka tuli ning jäi. Nii ta ema jälgedes tegutseb.“
Teie abikaasa, AS Valmeco rajaja Rein Mõts pühendas end väga palju maakodule Sangastes, organiseeris selle ümbrusesse puude istutamist jne. Kas maakodu on alles?
„Maakodu on alles. Rein pärandas selle lapselastele.“
Kust ammutate elujõudu?
„Olen harjunud tööd tegema ja mulle meeldib olla inimeste keskel. Tänapäeval võib ju raamatupidamistööd teha ka kodus. Selline variant ei tekitada minus aga õiget töötunnet. Ja nii on oht, et tegutsemistahe raugeb.“
Kas võime kokku leppida, et teeme järgmise intervjuu viie aasta pärast samuti Valmeco kontoris?
„Miks mitte, kui on tervist.“
JAAN LUKAS
