Vestlusõhtute sarja “Mõeldes Betti Alverile” projektijuht Ants Paju, kes on need kümme kultuuritegelast, kes Alverist rääkima tulevad?
“Peale Hando Runneli on lubanud Jõgeva rahva ette tulla Rein Veidemann, Lehte Hainsalu, Jaan Kross, Ain Kaalep, Ele Süvalep, Doris Kareva, Aili Paju, Peeter Torop ja Enn Lillemets. Igaühega neist käsitleme Alveri-teemat mõistagi ise vaatenurga alt. Runneli ja Veidemanni õhtud kannavad näiteks pealkirja “Noorte meeste teekond müütilise Betti Alveri juurde”. Lehte Hainsalu Alveri-kogemus on pisut teise varjundiga: talle usaldas Kirjanike Liidu Tartu osakond omal ajal ülesande kanda hoolt vanemate kolleegide eest.
Jaan Krossi vestluse lähtepunktiks on tema 1947. aastal kirjutatud ballaad kolmele kaunile naisele, Ain Kaalep vaatleb Alverit kontekstis teiste Arbujatega, Peeter Torop Alverit tõlkija ja tõlgitavana jne. Paar aastat tagasi Betti Alveri kohta monograafia üllitanud kirjandusteadlast Karl Muru vestlusõhtute peakõnelejate nimistust küll ei leia, ent samas on ta kutsutud kõigile õhtutele peakõnelejale oponeerima. Iseasi, kas ta osaleda soovib.
Minupoolse kõnelejate valiku on heaks kiitnud nii Kirjanike Liidu Tartu osakond kui ka Betti Alveri Fondi nõukogu.”
Kohtumised kirjandusinimestega on siiani toimunud raamatukogus. Miks Alveri-sari kultuurikeskusse “kolib”?
“Need kohtumisõhtud on mõeldud natuke suuremale publikule kui raamatukokku mahub. Ja esinejateringki on suurem: lisaks peakõnelejale astuvad igal vestlusõhtul üles Jõgeva Gümnaasiumi kooliteatri Liblikapüüdja noored näitlejad ja Jõgeva Muusikakooli õpilased. Eesti Kirjandusmuuseum on lubanud aga igaks vestlusõhtuks välja panna väikese valiku nende valduses olevat Alveri-teemalist materjali. Tõsi, tänaseks õhtuks näitust veel planeeritud pole.
Kogu projekt saabki teoks Sihtasutuse Betti Alveri Fond, Jõgeva Gümnaasiumi kooliteatri Liblikapüüdja, Kirjanike Liidu Tartu osakonna kui Betti Alveri pärandi hoidja, Eesti Kirjandusmuuseumi ning Jõgeva kultuurikeskuse, muusikakooli ja linnaraamatukogu koostöös.”
Mis ajendas Alverile pühendatud vestlusõhtute sarja korraldama?
“Minu arvates oleks andeksandmatu, kui me jätaksime kasutamata asjaolu, et meie keskel on veel üsna palju inimesi, kes Betti Alverit tundsid ning kelle mälestuskillud saavad aidata tema isikut elavamaks muuta ja loomingut lahti mõtestada. Lisaks sellele, et Jõgeva kirjandushuvilised neid mälestuskilde elavas esituses kuulata saavad, on plaanis kõik vestlused linti võtta, lindilt maha kirjutada ning kogumikuna välja anda. Selleks, et raamat Betti Alveri 100. sünniaastapäeva paiku, st tuleva aasta novembris ilmuda saaks, alustamegi vestlussarja nii varakult ja jõuame sellega fini?isse juba kaks kuud enne poetessi suurjuubelit.
Usun, et valmiv raamat pakub huvitavat täiendust Karl Muru Alveri-monograafiale: viimane käsitleb ju eelkõige Alveri loomingulugu, esimene peaks aga lisama midagi ka tema senini üsna lahti mõtestamata isiku kohta.
Loodan, et vestlusõhtute sari aitab ka tihendada meie sidemeid Kirjanike Liidu Tartu osakonna ja Eesti Kirjandusmuuseumiga. Nende abi läheb meil aga hädasti vaja siis, kui me Alveri sajandijuubeliks avatavat muuseumi sisustama hakkame. Vestlusõhtute ajaks välja pandavatest fotodest ja käsikirjadest tehtavad koopiad saavadki olema üheks “seemneks” rajatava muuseumi kogudele.
Kui isiklikus plaanis rääkida, siis ajendas mind vestlusõhtute sarja käivitama ja vedama muu hulgas asjaolu, et sain 2002. aastal Betti Alveri Fondi preemia. Käsitlen seda avansina, mida on nüüd paras aeg tegudega “tagasi maksma” hakata. Annan endale aru, et sellise projekti vedamisega kaasneb meeletult suur vastutus, aga vähemasti siiani pole keegi, kellega ma sel teemal vestelnud olen, öelnud: “Kuule, mees, jäta see asi küll tegemata!” Pigem olen kogenud väga positiivset ja toetavat suhtumist.”
Kuuldavasti pannakse kohtumisõhtutel välja korjanduskarp. Mida tehakse sellesse kogunevate annetustega?
“Osa annetatavast rahast kulub kohvilaua katmiseks, osa kogume aga kokku raamatu trükikulude katteks. Raamatu ilmumist on lubanud omalt poolt toetada ka Kirjanike Liidu Tartu osakond. Kogu projekti jaoks oleme toetust küsinud Eesti Kultuurkapitalilt ja selle Jõgevamaa ekspertgrupilt. Maakondlik ekspertgrupp on raha juba eraldanud, üleriigiliselt kultuurkapitalilt on vastus veel saamata. Ent kohtumised saavad teoks ka juhul, kui vastus eitav tuleb.”
Kui vestlusõhtute rida tuleva aasta septembris fini?isse jõuab, kas siis ongi Betti Alveri sajandijuubel tähistatud?
“Ei, kindlasti mitte. Vestlusõhtute mõttelise järjena saab koostöös kultuuri- ning haridus- ja teadusministeeriumiga teoks konverents, mis võtab kokku Betti Alverile pühendatud luulepäevade Tähetund ja Alo Mattiiseni muusikapäevade kogemuse. Tähetund on selleks ajaks toimunud juba kolmteist, Alo muusikapäevad kümme korda ning nende sündmuste tähtsust Jõgeva linnale, aga ka kogu Eesti kultuurielule on raske ülehinnata.
Betti Alveri juubeli eel kuulutatakse välja veel noorte omaloomingukonkurss “Kiri Betti Alverile”. Juubeli ajal saab teoks neljateistkümnes Tähetund ja avatakse Betti Alveri muuseum.
Loodan väga, et kümne Alverile pühendatud vestlusõhtu publikust kujunebki välja selline kooslus, kellest võiks moodustada Alveri muuseumi sõprade seltsi. Eesti Rahva Muuseumi juures taoline selts teatavasti eksisteerib. Et ka Alveri muuseum kohe esimesest päevast sellist ühiskondlikku toetusgruppi vajab, on päris selge.”
RIINA MÄGI
