Nii Jõgevamaa kui ka kogu Eesti kultuuritegijatele on nende ettevõtmistes suureks toeks Eesti Kultuurkapital. 29. septembril oodatakse kõiki Jõgevamaa kultuuriinimesi, kel plaanis kultuurkapitali maakondlikult ekspertgrupilt raha taotleda, toetuste määramise pisut uuenenud korda tutvustavale teabepäevale.
Igas maakonnas menetleb rahataotlusi kultuurkapitali kohalik ekspertgrupp, mis valitakse ametisse kaheks aastaks. Jõgevamaa ekspertgrupi praegune koosseis kinnitati ametisse tänavu mais ning sellesse kuuluvad Liia Koorts, Hele Kull, Merle Nisu, Jaan Rahuküla ja Janek Varblas. Liia Koorts, Hele Kull ja Janek Varblas kuulusid ka grupi eelmisse koosseisu. Ekspertgrupi esimeheks valiti Hele Kull, aseesimeheks Merle Nisu.
Uus ekspertgrupp on nüüdseks juba kahe rahastamisvooru taotlusi menetlenud (mai- ja augustivoor) ning üle vaadanud ka preemiate, stipendiumide ja toetuste määramise korra ning teinud selles mõningaid muudatusi.
“Üheks põhjuseks, miks me oma toetuste määramise korra üle vaatasime, oli see, et ka üleriigilise kultuurkapitali vastav kord on veidi muutunud,” ütles Hele Kull. “Ent oli ka teisi põhjusi.”
Näiteks soovis ekspertgrupp täpsustada projektide teostamise ajavahemikku.
“Üldiselt teatakse, et taotlusi esitatakse neli korda aastas: 20. veebruariks, 20. maiks, 20. augustiks ja 20. novembriks. Pahatihti unustatakse aga see, et taotluse menetlemine, kultuurkapitaliga lepingu sõlmimine ja muud toimingud võtavad oma aja ning varem kui ülejärgmise kuu alguseks raha taotleja arvele üldjuhul ei laeku. Seepärast ongi näiteks 20. veebruaril esitatud taotluse puhul varaseimaks võimalikuks projekti algusajaks 1. aprill, mitte 1. märts. Alati on võimalik sündmuse korraldamiseks raha küsida varem, st eelmistest jaotustest.
Segadused aruandega
“Üldse võiks oma tegemisi veidi pikemalt ette planeerida. Viimasele hetkele jäetud asjad on tihti korralikult läbi mõtlemata,” ütles Hele Kull. “Ei tohiks võtta ka sellist hoiakut, et mina teen oma asja igal juhul ära ja küll see kultuurkapital siis ikka toetab, kus ta pääseb. Sündmust korraldades ei saa ju arvestada summadega, mida reaalselt pangaarvel veel pole.”
Hele Kulli sõnul on kultuurkapitali ekspertgrupp tulevikus mõnevõrra nõudlikum projekti eelarve lahtikirjutamises osas: peab olema selgelt näha, milliseid tegevusi soovitakse rahastada kultuurkapitali toetusest ja milliseid teistest allikatest.
Pahameelt tekib mõnikord ka projekti aruandega seoses: inimene saadab küll aruande täpselt tähtajaks ära, ent saab ikkagi järgmisel päeval e-kirja, milles talle aruandevõlga meelde tuletatakse.
“Kui inimene on elektroonilise aruande ära saatnud viimase esitamispäeva viimastel tundidel, siis ei saagi see vastavas arvutisüsteemis kohe kajastuda, sest kõigepealt peab vastav ametnik aruande saabumise fikseerima ja sellekohase info süsteemi sisestama. Kuni seda pole tehtud, on inimene arvutisüsteemi silmis võlglane ja saabki automaatse meeldetuletuse,” selgitas Hele Kull.
Kellel aruanne tegelikult tähtajaks saadetud, sellega saavad asjad peatselt joonde, kes aga aruandega üle 30 päeva hilineb, ei saa kahest lähemast taotlusvoorust raha küsida.
Osatakse kirjutada
Hele Kulli sõnul tasuks Jõgevamaa ekspertgrupi preemiate, stipendiumide ja toetuste maksmise korras (selle leiab kultuurkapitali kodulehelt) ära toodud mitterahastatavate tegevuste nimekiri üle vaadata ka neil, kes tervet korda iga projekti puhul läbi lugeda ei pea vajalikuks. Muidu kirjutatakse projekti sisse asjad, mille jaoks niikuinii raha ei anta. Näiteks ei toetata laagreid ja asutuse siseseid üritusi, samuti puhtal kujul noorsootööle, haridusele ja sotsiaalvaldkonnale suunatud projekte.
Igas kvartalis saab Jõgevamaa ekspertgrupp välja jagada teatud kindla summa. Viimases, augustikuises taotlusvoorus oli see näiteks 26 660 eurot. 69 esitatud projektist leidsid rahastamist 61. Neist mõned üksikud said sajaprotsendilise rahastuse, ülejäänuid toetati küsitust mõnevõrra väiksema summaga.
“Augusti jaotus on harilikult kõige väiksem, sest siis taotletaksegi toetusi mõnevõrra vähem. Inimesed puhkavad ja oktoobris-novembris toimub ka üritusi vähem kui näiteks suvekuudel. Maikuu jaotus on aga just suveüritustele mõeldes kõige mahukam,” ütles Hele Kull.
Preemiaid on maakondlik ekspertgrupp otsustanud välja anda, nagu varasematel aastatelgi, ühel korral aastas ning neid on kolme liiki: tunnustuspreemiad, aastapreemiad ja elutööpreemiad.
Kultuurkapitali maakondliku ekspertgrupi juhi sõnul on meie kultuuriinimesed tublid ja hakkajad ning oskavad projekte kirjutada. Mõned asjad on aga mõnikord siiski vaja üle korrata. Selleks tasubki kõigil asjahuvilistel tulla 29. septembril kell 13 maavalitsuse saali teabepäevale. Sellele on lubanud kohale tulla Eesti Kultuurkapitali pearaamatupidaja Marika Pihl, kes on nii mõnelegi rahataotlustega seotud küsimusele kõige õigem vastaja. Kohal on ka kõik maakondliku ekspertgrupi liikmed. Kõik asjahuvilised on oodatud!
RIINA MÄGI
