Kultuuriminister kiitis Jõgevamaa kultuuritegijate nutikaid ideid

Eile Jõgevamaal viibinud kultuuriminister Laine Jänes avaldas arvamust, et suviste Põltsamaa lossihoovi kontsertide omaaegne mastaapsus tuleks taastada ning lubas, et niipalju kui see kultuuriministeeriumist oleneb, on Puurmanisse uue kultuurikeskuse rajamise projektile riigipoolne toetus tagatud.

Kui minister keskpäeval Põltsamaale jõudis, oli tal kõigepealt meeldiv võimalus seista kohaliku kultuurikeskuse saalis sadade särasilmsete noorte ees ning avada keskastme kooliteatrite riigifestival.

„On tore tõdeda, et meil nii palju teatripisikust nakatatud noori on. Jääb üle loota, et nad sellest pisikust niipea ei vabane ning selle ka oma järeltulijatele pärandavad,“ ütles kultuuriminister. „Mul on väga hea meel, et põltsamaalased riigifestivali korraldada võtsid. Muu hulgas on see hea võimalus oma linna tutvustada. Tallinna-Tartu maanteed pidi sõitjate jaoks jääb Põltsamaa pahatihti vaid kirjaks teeviidal, need, kes aga linna sisse pööravad, leiavad eest rikka kultuurilooga paiga, kus tänapäeva tegijatelgi fanatismist ja nutikatest ideedest puudust ei tule.“

Heade näidetena tõi Laine Jänes esile Põltsamaa lossihoovis kõrvu tegutsevad kunstikooli ja käsiteokoja. Esimene tähistab neil päevil oma kümnendat sünnipäeva, teine avati alles möödunud aasta oktoobris, aga mõlemast võib saada küllaga ideid, kuidas ruumid nappide vahenditega põnevaks ja hubaseks muuta. Kunstikool on ministri sõnul muutunud paigaks, kus saavad kasulikke teadmisi ja oskusi nii lapsed kui ka täiskasvanud. Viimastele on eneseharimine kujunenud praegusel masuajal ka üheks pingete maandamise viisiks.

Ühe idee pakkus Põltsamaa lossihoovi külastades välja ka minister ise. Nimelt näidati talle seal Põltsamaa kiriku taastamisel maa seest välja tulnud kivi, mida kaunistavad kahe justkui suudleva inimpea kujutised. Kui levitada kuuldust, et käik lossihoovis tegutsevasse muuseumi, kohaliku ajalooga tutvumine ja kõnealuse kivi juures suudlemine tagavad pika ja õnneliku kooselu, siis võtaksid kindlasti paljud noorpaarid pulmapäeval ette käigu Põltsamaale.

Head mälestused

Eriti head mälestused olid kunagi Eesti Kontserdis töötanud Laine Jänesel Põltsamaa lossihoovi suvekontsertidest, mis said teoks nimetatud kontserdiorganisatsiooni ja Põltsamaa linnavalitsuse koostöös. Kontserdid on seal toimunud ka viimastel aastatel, ent need on olnud pisut teistsuguse repertuaariga ja vähem mastaapsed.

„Põltsamaa lossihoovi kontsertide suurejoonelisus tuleks taastada. Eelkõige sobib selle paigaga ikkagi klassikaline, aga miks mitte ka muusikalirepertuaar,“ ütles Laine Jänes. „Kui kultuuriministeerium selliseid projekte otse toetada ei saa, siis saame kaasa aidata nende toetamisele mõnede fondide kaudu. Näiteks kuuldused Kultuurkapitali väljasuremisest on tugevasti liialdatud või õigemini suisa valed. Sinna on hakanud tasapisi jälle rohkem raha laekuma. Tõsi, sellele on pisut kaasa aidanud alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõus.“

Kui Põltsamaal külastas minister kümneaastast kunstikooli, siis Puurmanis viidi ta vaatama äsja viiekümnendat sünnipäeva tähistanud Siilipesa lasteaeda. Sünnipäevapeoks õpitud laulud ja luuletused olid lastel veel hästi meeles ning nendega ministrile esinedes andsid lapsed enese teadmata märku, et kultuuritegijate põuda pole siinkandis ka tulevikus karta. Samas on kohalik kultuurimaja juba aastaid väga kehvas seisus olnud. Nii kehvas, et selle renoveerimise asemel on plaanis rajada hoopis uus hoone, mis mahutaks ära ka raamatukogu ja spordisaali.

Omaosaluseks raha napib

Uue hoone rajamiseks on Puurmani vald vallavanem Rauno Kuusi sõnul kõik vajalikud ettevalmistused teinud: kehtestanud vajalikud planeeringud ja tellinud projektid ning ka ehitamiseks euroraha saamine ei pruugi olla mägede taga: Puurmani kultuuri- ja spordihoone on kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kavast ehk KOIT kavast rahastatavate Jõgevamaa objektide nimistus senini jäänud küll n-ö joone alla, ent figureerib seal kohe esimeste hulgas ehk siis omab reservprojekti staatust ning selliste projektide šansid sel rahastusperioodil „löögile pääseda“ on väga suured. Muret teeb vallavalitsusele aga see, kust saada omaosaluseks vajalik summa, mis moodustab 15 protsenti objekti kogumaksumusest.

„Ehkki tänu ehitushindade langusele saaksime hoone nüüd 35 miljoni krooni asemel kätte 2o-25 miljoni krooniga, kulub omaosaluseks ikkagi märkimisväärne summa,“ ütles Rauno Kuus. „Et meil on praegu käsil ka mitu teist suuremat ettevõtmist, nagu Puurmani Gümnaasiumi koduks oleva mõisahoone restaureerimistööd ja Euroopa Ühtekuuluvusfondist rahastatav veeprojekt, siis kipub meil omafinantseeringuks raha nappima.“

Küsimusele, millised on riigi võimalused omafinantseeringusummaga toetada, vastas Laine Jänes, et kultuuriministeerium on uue kultuuri- ja spordihoone rajamise poolt mitte kahe, vaid suisa nelja käega, ent riigipoolse toetuse eraldamise „võtmed“ on mitte kultuuri-, vaid regionaalministri käes.

„Nii et kergekäelisi lubadusi ma jagama ei hakka, seda enam praeguses majandussituatsioonis, ent samas võin rõõmustavana esile tuua selle, et kui praegune valitsus on senini pidanud tegelema põhiliselt kärbetega, siis tuleva-aastase eelarve puhul võime arvestada enam-vähem niisama suurte summadega kui tänavust eelarvet koostades,“ ütles Laine Jänes.

Maavanem Viktor Svjatõšev ja minister Laine Jänes leppisid eile kokku ka selles, et mai alguses võtavad Jõgevamaa kultuuritöötajatest, omavalitsuste kultuurispetsialistidest ja teistest koosnev esindus ette ühise reisi Tallinna, kus kohtutakse nii ministri kui ka ministeeriumi erialaspetsialistidega.

iii

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus