Külateatrite pidupäevad Sõrve säärel

Pikkade pühade aegu, 1.-3. maini peeti Saaremaal Salme vallas üle-eestilist teatripidu. Teoks sai IX külateatrite festival. Peakorraldaja oli Salme Vallateater ja külateatrid kogu vabariigist said proovida Salme kultuurimaja lavalaudu.

Jõgeva maakonda esindas sellel ettevõtmisel Tabivere Harrastusteater ja Tabiveres toimus mullu mais ka eelmine külateatrite suur kokkusaamine.

Mitmes stiilis, väga köitvaid ja tavalisemaid

Et kolme päeva jooksul oli võimalik vaadata 22 etendust, siis kujunes teatrifestival, nagu taolised pikad ja sisukad kultuurisündmused ikka, rõõmsaks katsumuseks nii korraldajatele, näitlejatele kui pealtvaatajatele. Ja oma osa said kõik — nii need, kelle lemmikuks tõsine ja inimpsüühhikasse süüviv lavastus või luulekava, kui need, kellele sobib külajant,  reality-show otse hetke-Eestist või veel midagi, mis nende zhanrite vahele mahub.

“Ühtedel tuli välja natuke paremini, teistel natuke… mitte nii paremini,” tõdeb Ene Kallas ajalehe “Meie Maa” 4. mai numbris saarlaste tegemistest kokkuvõtet tehes. Nii võib ilmselt öelda kõigi etteastete kohta, mis sel kolmel päeval Salme kultuurimajas lavale jõudsid.

Ja kui publikul, kes suures osas kolleegidest-harrastusnäitlejatest koosnes, mis kah taolistel rõõmsate isetegijate etevõtmistel tavaline, oli võimalik pisut patustada ja saalist välja hiilida, kui hingamine väga sügavaks kippus minema ja pea rinnale vajus, siis zhürii ehk Targad Teatrimehed Jaak Allik, Toomas Lõhmuste, Ain Saviauk, Sven Heiberg ja Tõnis Kipper olid võtnud endale püha kohustuse kõik pakutav kenasti ära vaadata, läbi analüüsida ja iga tüki lõppedes näitlejatele-lavastajatele oma asjatundlik arvamus  teatavaks teha.

Siinkohal peab tingimata rõhutama, et kindlasti ei olnud ükski tükk nii igav ega näitlejate mäng üksluine, et see une silmi tooks või tähelepanu hajutaks.  Suurt rolli mängis aga asjaolu, et eestlane kodunt kaugemale mitte magama ei tule, vaid peomeeleolu ka ööbimiskohas vapralt ülal hoiab, üritades kolmel ööpäeval uneta läbi saada. Kui aga kell neli varahommikul veel lauldakse ja kell seitse keegi äratuseks hümni mängib, siis võtab loodus vägisi keset valget päeva puudujäänu tagasi.

Lavaloo suurim vaenlane on teatavasti liiga pikk aeg, mis selle ettekandmiseks kulutatakse. On ammu katseliselt kindlaks tehtud, et kui tunni jooksul ära öelda ei suudeta, mis autoril-lavastajal-näitlejal hingel ja südamel, siis järgmise tunni jooksul kipub lahjenema seegi, mis esialgu köitis. Ning vaataja ärgas huvi asendub pahura kärsituse või, hoidku taevas, unisusega. Kui just supermängu ei näe, mis kah võimatu pole.

Uustulnukad tegid peaaegu puhta platsi

Harrastusnäitlejad kui elurõõmus ja uudishimulik rahvas tuleb festivalile eelkõige teisi vaatama ja omataoliste seltskonda nautima. Ja kui siis juhtub nagu “Pisuhänna”-loos, et vägisi auhind ähvardab, on rõõm ja üllatus suur. 

Nii läks sel korral Krabi Külateatril, kes sõitis festivalile Eestimaa teisest servast — Võrumaalt Läti piiri äärest ja pealegi esimest korda. Võrukeelne etendus “Kiiksu kohvik”, mis külajuttude ja kohalike anekdootide põhjal kokku pandud, oli täisverd ja puhtatõuline külajant, kusjuures rahvast naerutati vähem kui tunni jooksul, mis oli täpselt õige ajavahemik. Näitlejad ei pidanud end kordama ja ehedat maamehehuumorit doseeriti just parajas annuses ja mitte ka nabast liiga palju allpool. Nii said kaugelt tulnud  komejanditegijad laureaaditiitli, nende lavastaja, tüki autor ja üks osaline Marje Mürk aga Mari Möldre nimelise näitlejapreemia, mida annab alates eelmisest festivalist välja Tabivere vald. Marje Mürk valiti veel ka Salme Vallateatri kui võõrustaja lemmikuks ning pälvis lavastajana Rahvusringhäälingu eripreemia.

 Laureaaditiitli said veel Aravete kultuurimaja näitering Jaan Tätte tükiga “Meeletu” ja MTÜ Kernu näitemäng Kotzebue “Hajameelsetega”.

2010. aasta jaanuaris toimuvale harrastusteatrite riigifestivalile otsustas zhürii aga  Saaremaad esindama saata  Tornimäe näiteseltsi, kes mängis H. Lindepuu lugu “Memmed ja taadid”. See teadaanne viis, tõsi küll, mõnel osal publikust käe kukla tagant tarkust otsima, sest kuluaarides pidasid paljud  parimaks Kihelkonna kultuurimaja näiteringi “Laternat”, autoriks Jaan Tätte. Aga teatavasti ei kuulu zhürii ega kohtu otsused   edasikaebamisele.

Grand prix pälvinu hoidis pinget lõpuni

Jõelähtme Lavatrupp astus üles festivali viimasel, pühapäeval, mil rahval juba koduteemõtted peas ja suurelt maalt tulijate murelik pilk üsna tihedalt tuules koolduvatele puulatvadele pidama jäi — mine tea, kas praamid käivad, töönädal aga peaaegu algamas…

Hea tempoga, näitlejameisterlikkusega ja pinget lõpuni ülal hoides ette kantud Max Frischi “Biedermann ja tulesüütajad” haaras aga kõik saalisolijad kaasa, kuigi tüki sisu  ja lõpplahendus ehk paljudele kuuldemänguna tuttav oli. Tulemuseks tänavuse festivali grand prix.

Preemiatega ei oldud kitsi ka lavastajate ja näitlejate töö hindamisel. Lavastajapreemiaid anti välja kümme ja näitlejapreemiaid kuus.

Pisut omakandirahvast ka

Meie maakonda esindas, nagu öeldud, Tabivere Harrastusteater, etendades  lugu “Valimised mede moodu”, mille on Oskar Lutsu loomingu ainetel ja Kulno Süvalepa ideid kasutades lavale seadnud Tõnis Lepp.

“Stiilipuhtalt mängitud, külateatrile sobiv tükk,” oli Tark Teatrimees Jaak Allik esimese päeva õhtul nähtud lavalooga üsna rahul, tõstes esile ka Endel Peki head mängu ja tõdedes, et ta ei tea praegu ühtki teist nii pika lavastaazhiga harrastusnäitlejat, kes nii kaua lavavormis püsinud. Sama meelt oli ka Toomas Lõhmuste, Tõnis Kipperi sõnul oleks aga temale enam meeldinud “tõupuhas” Luts ilma töötluste, lisandite ja kommentaarideta.

Maitse üle, teadagi, võib vaielda ja peabki seda tegema. Ja ei teadnud ju zhürii esimese festivalipäeva õhtul, millised elamused neid veel kahel järgneval päeval ees ootavad. Valida, võrrelda ja otsustada neil aga tuli.   Tabivere Harrastusteater naasis seekord Sõrvest näitlejapreemiaga Endel Pekile ja lavastajapreemiaga Tõnis Lepale.

Võrreldes esietendusega märtsis, oli valimistelugu tublisti särtsu, värvi ja tempotki juurde saanud ja küllap võtab  Tõnis Lepp sellega veel midagi täiendavat-parandavat ette, enne kui jaanuaris riigifestivalile maakonda esindama minnakse.

Tuleval kevadel peavad külateatrid suurt pidu Vana-Vigalas.

Paremad trupid:

Grand prix: Jõelähtme lavagrupp,  Max Frisch, „Biedermann ja tulesüütajad”

Parim Saaremaa esitus: „Tornimäe näiteselts, H. Lindepuu „Memmed ja taadid”

Festivali laureaadid:

Aravete näitering, J. Tätte „Meeletu”

Krabi Külateater, Marje Mürk, „Kiiksu kohvik”

MTÜ Kernu Näitemäng, H. Kotzebue, „Hajameelsed”

Näitlejapreemiad:

Endel Pekk — Tabivere Harrastusteater

Aili Salong  — Taritu näitering

Helje Basihhina — Orissaare kultuurimaja näitering ja Tornimäe näiteselts

Arlet Palmiste — Aravete Kultuurimaja näitering

Raul Vahar — MTÜ Kernu Näitemäng

Kuldar Paju — MTÜ Kernu Näitemäng

Lavastajapreemiad Rahvusringhäälingult:

Ellen Teemus — Orissaare Kultuurimaja näitering

Tõnis Lepp — Tabivere Harrastusteater

Raivo Adlas — Elva Sinilinnu Suveteater

Ingla Leis — Tornimäe näiteselts

Kaja Kaasik — MTÜ Kernu Näitemäng

Margus Mankin — Suure-Jaani näitering „Tegeltkah”

Marje Mürk — Krabi Külateater

Viiu Paljak — Aravete Kultuurimaja näitering

Raivo Kutser — Abja Kultuurimaja näitering

Maie Ramjalg — Jõelähtme Lavagrupp

KAIE NÕLVAK

blog comments powered by Disqus