Torma kogukonna seitse küla soovivad liituda Mustvee vallaga. Ühes küljest on see soov tingitud loomulikust kultuuriloolisest järjepidevusest, mida hiljuti ajalehes Vooremaa kärbitud kujul avaldatud Jõgeva valla halduspiiri muutmise sotsiaalmajandusliku mõjude analüüsi koostaja peab lihtsalt raskesti hinnatavaks emotsiooniks.
Tõe huvides olgu mainitud, et Vanamõisa külast alguse saanud teistkordne algatus piiriüleseks liitumiseks Mustvee valda mainib kõiki endise Torma kihelkonna Kõnnu, Rassiku, Tealama, Näduvere, Lilastvere, Oti, Vanamõisa, Liikatku, Võidivere, Vaiatu ja Koimula külasid. Ka Torma alevikku ja nende elanikke, kes 2017. aastal kodanikualgatusel korraldatud küsitlusel toetasid Mustvee suunda liikumist ja seda allkirjaga kinnitasid.
Jääb arusaamatuks, miks Jõgeva valla halduspiiri muutmise sotsiaalmajandusliku mõjude analüüsi tellijad ja koostajad on osa külasid analüüsis arvestamata jätnud. Tõde selgub ju rahvaküsitlusel.
Omavalitsuste erisus
Et eelmainitud analüüs on täielikult nn tellija materjalist, siis on selles jäänud analüüsimata tormalasi huvitavad olulised aspektid. Mõned neist esitasin Cumulus Consulting OÜ töö avalikul esitlusel Torma rahvamajas. Kuna vastust ei saanud, kordan need üle:
Töökohtade loomine ja tööjõu liikumine;
Torma valla arengukavade mittetäitmine viimaste koosseisude volikogude ja vallavalitsuste poolt;
Torma valla poolt kahjulike kohustuste võtmine ja lepingute sõlmimine, iseäranis haldusreformi käigus sõlmitud liitumisleping.
Aga nüüd tormalaste jaoks olulisimast:
Jõgeva ja Mustvee valla omavalitsuskorralduse, juhtimise ja kodanike kaasatuse erisusest.
Jõgeva valla omavalitsuskorraldus on põhiolemuselt üles ehitatud ülepolitiseeritud äriühingu tegevusmudelile. Volikogu liikmed on valitud ülevallalises valimisringkonnas, nad pädevad kõiki teemasid käsitlema nii komisjonides kui ka suures saalis. Äriühingule omaselt vähemtasuvad ja probleemsed tegevused minimeeritakse. Mõistagi suudab jõukas vald hädalisi abistada enam, kui seda suudab Mustvee vald. Lisaks suurematele sotsiaaltoetustele on ka Jõgeva vallas palgad toekamad.
Mustvee valla omavalitsuskorraldus on aga ülesehitatud Eesti omavalitsuse algusaastate mudelile nii-öelda kogukonnapõhiselt, volikogu liikmed valiti haldusreformi seadusest tulenevalt viies ringkonnas proportsionaalselt elanike arvule. Nii otsustati Lohusuu, Avinurme, Kasepää ja Saare valla ja Mustvee linna liitumisläbirääkimiste algfaasis. Tõsi on, et järgmistel KOV-valimistel peab ka Mustvee volikogu valima ühes ülevallalises ringkonnas.
Mustvee volikogu kaasab komisjonidesse eri kantide (kogukondade) probleemide arueludesse kogukondade esindajaid. Veelgi enam, kuna Mustvee vallavalitsusse kuuluvad kõikide teenuskeskuse juhid, on eri kogukondade probleemid ja lahendused alati esil ja teistega kooskõlastamiseks alati avatud. Nii lihtne see kogukondade kaasatuse ülesehitus ja praktika ongi.
Torma valla kahjulike kohustuste võtmine ja lepingute sõlmimine, iseäranis haldusreformi käigus sõlmitud liitumisleping.
Vastuseta küsimused
Nagu arvata, määravad võetud kahjulikud otsused ja sõlmitud lepingud lähituleviku finantsvõimekuse ja arengu. Loetlen mõningad, mis määravad tormalaste lähituleviku. Kõik tähelepanujuhtimised neid revideerida on jäänud vastuseta.
1) Torma aleviku katlamaja sulgemine, korruselamute kütteprobleemid, lasteaia oma katlamaja.
Olukorras, kus katlamaja ja soojustrassid olid amortiseerunud ning rekonstrueerimisprojekt olemas, otsustati rekonstrueerimise asemel lasteaiale ehitada oma katlamaja ja jätta korruselamud kaugkütteta. Samas kui kaasaegsed kaugkütte lahendused ja kogemus on Eestis ammu olemas.
2) Torma kooli katlamaja operaatorileping ja vallamaja elektriküte.
On teada, et Torma kooli katlamaja töötab alarežiimil, samas kui 100 m meetri kaugusel asuvat (nüüdseks endist) Torma vallamaja köetakse ikka elektriga. Kuna katlamaja operaatoriga sõlmitud hankeleping on salastatud, on teadmata, kuidas operaatorit vahetada ja probleemi lahendada.
3) Torma erihooldekodu rajamine endisesse mõisahoonesse.
Et erivajadustega tormalased vajalikku abi saavad ja üks endine mõisahoone taas korda saab, on loomulikult tervitatav. Ja ainult, sest sellist raharaiskamist pole ammu nähtud.
Mis takistas erivajaduste inimeste abistamiseks kohandada vabad munitsipaalkorterid?
Tulemuseks on fakt, et erihooldekodu restaureerimiseks 1,3 miljoni euro maksumuseni paisunud projekti suure omaosaluse 450 000 euro tõttu peame järgnevatest arendustest suu puhtaks pühkima.
Vildakat asjaajamist ilmestab seegi, et erivajadustega inimeste päevakodule plaanitud võlvitud keldrisse ei mahu isegi riiulid sisse…
4) Tormalastele rakendatavad kaks korda kõrgemad vee- ja kanalisatsiooni tariifid on ilmekas tõend selle kohta, et Jõgeva valla omavalitsus on äripõhine.
Lõpetuseks pean otstarbekaks rahvaküsitlusel esitada kolm-neli lisaküsimust Torma kogukonna arenguvisiooni kohta, mis hõlbustaks meie külaelanikel valiku tegemist.
Avo Blankin, MTÜ Tormalaste Kodupaigaühenduse juhatuse liige
