20. septembril linastus Põltsamaa Kunstikooli maalisaalis kolm Balti Filmi- ja Meediakooli magistrifilmi, nende hulgas ka Põltsamaa režissööri Heli Tetlovi debüütfilm “Kosmos”. Aasta tagasi külastasid Põltsamaad Nõukogude kosmonaudid Georgi Gretško ja Aleksei Leonov. Kohalikud kunstiseltsi prouad otsustasid kõrgeid härrasid tervitada kosmoseteemalise maalinäitusega – see on lühidalt kokku võetuna filmi sisu.
i
Film kõnetab tegelikult väga paljusid Põltsamaa inimesi ja on killuke selle linna ajaloost, millest kuigi palju ei teata, sest kosmonautidele toidu tootmine oli nõukaajal nii saladus kui olla sai.
Meie saime lapsepõlves tuubimarmelaadi ja punast “Kosmose” ekstrakti. Keskealise ja vanema inimese jaoks olid tuubitooted Põltsamaa mark Sealt siis ka nostalgia kosmose tuubimarmelaadi suhtes.
Lisaväärtust andsid arhiivikaadrid
Filmi teljele kosmonautide külaskäigust nende n-ö kööki ehk siis kus ja kuidas neile süüa tehti, olid lisatud arhiivikaadrid Põltsamaa põllumajanduskombinaadist ning kosmonautidest. Lisaks mõnusad meenutused endistelt töötajatelt tuubitoitude valmistamisest.
Põltsamaalaste ootus näha kosmonaute oma silmaga täitus. Toimekad põltsamaalased omalt poolt tegid kosmose piltide näituse. Et milline paistis nende silmade läbi kosmose ja põltsamaalaste seos, olgu see siis tähtede või tuubide kaudu. Küllap oli maalijatel pisut ka kõhklusi, sellest nii öelda väike närvikõdi
Põltsamaalased saavad oma töö üle uhkust tunda- olgu see siis tuubitoidu valmistamine või maalimine. See kõik lisab väikelinnale tuhmumatut sära. Nii sünnivad legendid, inimesed ise on nende loojad.
Kokkusattumuste jada
Tegelikult on see kõik vahvate kokkusattumuste jada. Alustada võiks sealt, kus Põltsamaa Viskiklubi pöördus minu poole. Päevakorral oli Tallinna viskiklubi UBC (Uisge Beatha Club) külaskäik Põltsamaal. Keegi sealsest seltskonnast oli näinud Kumus Balti filmikooli magistrite filme ja soovitas võõrustajatel näidata filmi “Kosmos”.
Olles varem korraldanud Põltsamaal filmiõhtuid, pöördus Põltsamaa Viskiklubi minu poole, et aitaksin hankida filmi. Tol hetkel ma Heli Tetlovi ei tundnud, küll aga oli mul varasemas teletöös kokkupuuteid Riho Västrikuga, kes oli tema juhendaja. Riho viis meid kokku.
Küllalt hiljuti Põltsamaale asunud inimese jaoks oli esimeseks ohoo-hetkeks, kui tuli välja, et Heli Tetlov on Põltsamaa inimene. Muidugi sain hiljem aru, et kui Heli poleks Põltsamaaga seotud, siis seda filmi ei oleks sündinud. Või kui, siis oleks see film olnud hoopis teistsugune.
Ootamatud seosed
i
Kõik, kes me oleme maitsnud Põltsamaa tuubikeedist, teadsime vähemal või rohkemal määral, et Põltsamaal valmis tuubitoit Nõukogude kosmonautidele. Film toob aga vaatajani teisigi, mõneti ootamatuid seoseid Põltsamaa ja kosmonautika vahel. Näiteks see, et esimese kosmonaudi Gagarini nimekaim oli kunagi Vana-Põltsamaa mõisa valitseja. Või see, et kosmonauti Georgi Gretškot tervitas Põltsamaa oma Gretško – kunstnik Aime Gretško.
Mõnus kodune huumor
i
Filmi kangelased olid Põltsamaa kunstiseltsi naised. Mind lummas nende mõttelend. Filmi ära näinud võid jäädagi uskuma, et Nõukogude kosmonaudid olid kõik lühikest kasvu. Ja isegi siis, kui ametlikes elulugudes ilmusid andmed ka nende isa-ema kohta, olid nad tegelikult vallaslapsed.
Filmis oli mõnus kodune huumor, nii et vaatajad ei peljanud Põltsamaa kunstikooli saalis ka valjult naerda.
i
HELVE LAASIK
RAIVO SUNI