Leader-programmi raha abil naabermaakonnas ja meilgi korda saadetut uudistamas käinud tõdesid, et aeg-ajalt peabki natuke kaugemal käima, et värskeid ideid saada.
Üks Jõgevamaa Koostöökoja organiseeritud ringsõidu külastuspaiku oli Tartumaal asuv Alatskivi loss. Sealselt giidilt Liisi Mustalt saadi põhjalik ülevaate lossi ajaloost, selle restaureerimisest ning tänasest päevast. Uhke hoone restaureerimiseks kulus 30 miljonit krooni ja suurem osa rahast saadi EASi vahendusel. Nüüd on loss korras ja külastajatel võimalus sealseid ruume ning eksponaate uudistada.
Alatskivi lossil on selles mõttes vedanud, et selle ruume kasutasid ka nõukogude ajal mitmed asutused ja väike paus tekkis taasiseseisvunud Eestis üheksakümnendatel aastatel.
Koostöös korda tehtud
Hoone teisel korrusel tegutseb helilooja Eduard Tubina muuseum, mille loomist toetas Eesti riik läbi kultuuriministeeriumi. Ka Alatskivi vald on lossi korrastamisse panustanud. All keldriruumides püüavad külastajate pilke vahakujud — sel moel on “ellu äratatud” lossi kunagine teenijaskond. Giidi sõnul on lossiteenijate eksponeerimine vahakujudena vajalik juba seetõttugi, et kui vanema põlvkonna inimesed veel teavad, mida üks või teine tolleaegne mõisateenija tegema pidi, siis nooremale põlvkonnale ei ütle endisaegsed teenijate ametinimed midagi. Liisi Must kinnitas, et lossi taastamine oli vallale vajalik tuleviku seisukohalt, sest nii loodetakse sinna elu tagasi tuua.
Praegu pole Alatskivi lossil tarvis vallalt tegevustoetust taotleda, sest majandamisega tullakse ise toime. Loss teenib tulu turismiobjektina, aga seal peetakse ka pulmi, jõulu- ja aastavahetusepidusid, viiakse läbi koolitusi ja konverentse. Liisi Musta sõnul on hetkel lossil läinud pareminigi, kui nad seda ennustada oskasid.
Rändur Rääbis Facebookis
Omapärase objektina külastas reisiseltskond Peipsimaa külastuskeskust Kolkjal. MTÜ Piiri Peal esindaja Kairi Güsson rääkis, et nende külastuskeskusse on mahutatud turismiinfopunkt ja käsitööpood ning seal toimuvad ka õpitoad. Güssoni sõnul tegelevad nad vene vanausuliste käsitööga. See on vajalik põhjusel, et selle usutunnistusega Peipsi kandi inimeste käsitöötraditsioon oli juba välja suremas. MTÜ Piiri Peal on tegelenud ka mitmete projektidega, sealhulgas töötute tagasitoomisega aktiivsesse ellu, samuti kodakondsuseta inimestega. Suurima projektina osteti 2009. aastal Peipsimaa Külastuskeskusele hoone, milleks saadi raha Norra EMP programmilt ning EASilt. Omaosalus kaeti Peipsiveere programmist.
Güssoni sõnul on nad käinud vanausuliste käsitööga seonduvat infot ka Venemaal otsimas.
Peipsimaa Külastuskeskusel on olemas vahva logo, mis sai nimeks Rändur Rääbis. See kala on hakanud juba nende mittetulundusühingust eraldi elu elama, tal on Facebookis 1600 sõpra ning aasta lõpus näeb trükivalgust raamat Rändur Rääbise juttudega. Güsson tunnistas, et ühingul on probleeme venekeelse kogukonnaga, kes hoiab pigem omaette. Venelased vajavad erinevalt individualistidest eestlastest üht tugevat eestvedajat, kelle järgi joonduda.
Teemapargi rajaja mõtetest puudust ei tunne
Pala valla Kadrina külas sai reisiseltskond tutvuda Eesti muinasjuttude teemapargi puuskulptuuridega, uudistada kohalikku külalistemaja ja heita pilgu Lühikeste Meeste Kõrtsi ruumidele. Sealse teemapargi, külalistemaja ja kõrtsi igapäevaelu eestvedaja Taavi Pirk tunnistas, et tema peas keerlevad üha uued mõtted ning ega ta üle nelja aasta ühe teemaga tegelda suudagi. Kui veel aasta tagasi kuulsime Taavi Pirgilt sellest, et neil on plaanis pesumaja rajada, siis nüüd käis seal pesu pesemine täie hooga. Pirgi sõnul hakkavad külalistemaja ja kõrtsihoone keldrikorruse ruumid valmis saama, katuse ja fassaadi uuendamiseks kipub raha nappima.
Ettevõtjal on probleeme kohaliku omavalitsusega. Ta võib küll mingi projekti oma rahaga käima lükata, aga hiljem on vallalt lubade taotlemisega palju muret ja vaeva. Samas on Leader-programmi rahastatavate projektidega nii, et esmalt tuleb töö ära teha ja alles seejärel saab raha. Taavi Pirgi sõnul on raha igale poole mujale tarvis ja Leader-programmi omaosaluseks ta seda sageli kinni panna ei taha.
Sõites mööda Kodavere kirikust, lausus Jõgevamaa Koostöökoja tegevjuht Aive Tamm, et Leader- programmi toel on koostatud ka Kodavere murraku tasuvus-teostatavuse uuring, et selle piirkonna omapärast kultuuri kaardistada. Lümati piirkonnas on kavas avada kohalikku kultuuri tutvustav väljapanek. Sarnaselt Kadrina teemapargile, avatakse peagi Äksi motelli juures kiigepark, kus saab olema kümmekond erinevat liiki kiikesid.
Peipsi turismipotentsiaali võiks rohkem kasutada
Ringsõidu kaasa teinud Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev lausus, et ta valiti paar kuud tagasi Jõgevamaa Koostöökoja juhatuse liikmeks. Maavanema sõnul tuli ta ringsõidule kaasa, et saada ülevaade sellest, mida huvitavat Peipsi ääres loodud mittetulundusühingud korda on saatnud. Leader-programm annab maavanema kinnitusel hea võimaluse maal kogukondade heaks midagi ära teha.
Kolkjal asuvasse Peipsimaa Külastuskeskuesse polnud Jõgevamaa maavanem varem sattunud. Maakonna juhi sõnul sai ringsõidul veelkordset kinnitust tõsiasi, et Jõgevamaa kolm piirkonda on väga erinevad. Põltsamaa piirkonnas on tugevalt esindatud tööstuslik tootmine, Jõgeva kandis paistab natuke enam silma teeninduslik ja kaubanduslik pool, Peipsi kant on rohkem looduslähedane ja tegevus on seal seotud peamiselt järvega. Samuti tegeldakse Peipsi ääres küllaltki palju puidu töötlemisega.
Maavanema sõnul pole aga Peipsi ääres sealseid turismivõimalusi kaugeltki ära kasutatud.
Umbes viis kuud Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu tegevjuhi ametis olnud Raivo Suni lausus, et talle on sellised ringsõidud oma ametist tulenevalt väga kasulikud. Tegelikult on Suni ka varem Jõgevamaal üsna palju ringi liikunud ja seetõttu oli talle sarnaselt maavanemaga kõige huvipakkuvamaks kohaks Peipsimaa Külastuskeskus, kuhu ta sattus esimest korda. Alatskivi lossigagi polnud ta varem põhjalikumalt tutvunud, ehkki on paari aasta eest selle peauksest sisse astunud.
Suni sõnul oleneb sellistelt ringsõitudelt saadav kogemus ja õpetlikkus palju inimesest endast ja sellest, milliste plaanidega ta tutvumisreisile läheb. Kui ta mõtleb aktiivselt kaasa, püüab kõike tähele panna ja meelde jätta, siis võib ringsõidust päris palju kasu olla.
Kuristal oma matkarada
Lisaks Kadrina teemapargile külastati veel ka Jõgeva lähistel asuvat Kurista küla, kus sealsest külaelust andis ülevaate MTÜ Airaan juhataja Aita Saksing. Ringsõidul osalejad said läbi käia matkaraja, mida on sealsetel aktiivsetel inimestel plaanis veel mitmesuguste tervise edendamiseks mõeldud atraktsioonidega täiustada.
Kohalikus lasteaias rääkis Aita Saksing sellest, et seal saavad regulaarselt kokku aktiivsed käsitööhuvilised naised. Samuti uudistati üheskoos selle piirkonna kauneid kodusid, mis ka presidendilt tunnustust on saanud.
i
TOOMAS REINPÕLD
